Kui kõik pudelid ja purgid, mida Risto (67) igal aastal kokku korjab kokku pandaks, oleks tulemuseks päris korralik kollektsioon.

Ristot võib iseloomustada kui supertagastajat, kes korjab ja tagastab aasta jooksul 4000–5000 pudelit, mis teeb pandirahaks 500–800 eurot. Hobi on tema elus püsinud aastakümneid, vahendab Helsingin Sanomat.

Võrdluseks, eelmisel 2024. aastal tagastas iga soomlane Suomen palautuspakkaus oy (Palpa) süsteemi kaudu keskmiselt umbes 420 joogipakendit, teatas Palpa varem.

See tähendab ühe soomlase kohta keskmiselt 64 eurot pandiraha. Pandiraha koguneb Ristol seega kordades rohkem kui keskmisel soomlasel.

Möödunud nädala kolmapäeval oli juttu, et soomlased tagastasid eelmisel aastal rekordarvu pudeleid. Helsingin Sanomat otsis küsitluse abil intervjueerimiseks entusiastlikku pudelite tagastajat. Risto oli üks neist.

Üks asi üllatab Ristot intervjuu ajal täiesti: korjatud pudelitelt saadud pandiraha on maksustatav tulu.

„Pöörane asi,” kommenteeris Risto. Ta esineb loos vaid eesnimega, sest pole kunagi kontrollinud, kas pandiraha tema maksustamist mõjutab.

Siiski, nii see on. Kui olete tagastatud pudeli või purgi ise ostnud, ei pea te pandiraha pealt makse maksma, ütleb maksuameti juhtiv maksuekspert Nikke Jokitie. Kui tagastate kellegi teise ostetud pudelid, on pandiraha maksustatav tulu.

Korjatud pudelitelt saadud pandiraha tuleb seega maksumäära määramiseks liita muu töötuluga.

Soome maksusüsteemi idee on see, et kõik tulud on maksustatavad, kui ei ole sätestatud teisiti, selgitab Jokitie. Pudelipandid pole eranditena välja toodud.

Risto on pensionär, kes saab pensioni umbes 4000 eurot kuus. Jokitie ütleb, et ei oska intervjuu põhjal öelda, kas pandiraha tema maksustamist mõjutaks. Igaüks saab oma olukorda kontrollida maksuameti kodulehel olevast kalkulaatorist.

Jokitie sõnul ilmub eeltäidetud maksudeklaratsioonides pudeli pandiraha „iga natukese aja tagant”. Ta ei taha avaldada, kuidas maksuamet pandiraha maksustamise elluviimise üle järelevalvet teostab.

„Ütleme, et see pole meie fookusvaldkond,” ütleb ta.

Risto peab rumalaks, et korjatud pudelite eest saadud pandiraha on maksustatav tulu.

Ta peab oluliseks, et keegi viiks pudelid loodusest minema. Kui ta 13-aastaselt esimest korda pudeleid korjas, juhtis teda tema enda sõnul ettevõtlikkus.

Nüüd motiveerib Ristot keskkonna puhtana hoidmine. Ta ütleb, et on „ökomees” ja „kolimüüja loomuga”.

Pudeleid korjates kohtab ta enda sõnul väga palju võõraid inimesi ja peab nendega huvitavaid vestlusi. See toob hobisse ka „hea tunde”.

Risto on oma elu jooksul pandirahaga erinevaid asju ostnud. Kui ta noor oli, läks raha jäätisele ja kommidele, veidi vanemana märjukesele ja sigarettidele.

Viimastel aastatel on ta oma pandirahaga käinud Helsingi kasiinos „kena mänguõhtut veetmas”.

„Kasiino on ainult halb, sest tavaliselt jääd oma rahast ilma,” naerab ta. „Pigem kasutan neid Eurojackpoti jaoks.”

Tema unistus on ju olla Soome esimene pudelirahaga rikkaks saanud miljonär.