Sõja puhkedes kavatseb Eesti evakueerida elanikkonna välismaale, tõenäoliselt Soome. Väljaanne Iltalehti küsis eestlastelt, millised on nende plaanid sõja puhuks.
Eesti valmistub sõjaks täie hooga. Kui mõni eestlane seda veel ei teadnud, sai ta sellest teada hiljemalt eelmisel, 2024. aastal, mil ametisse astus praegune Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo.
Merilo ütles otse välja, et küsimus pole selles, kas sõda Eestisse tuleb, vaid millal see tuleb. Merilo sõnul peaks Eesti sõjaks valmistuma kõigi võimalike vahenditega.
Merilo väide, et Eesti peaks sõjaolukorras vajadusel kogu oma elanikkonna välismaale evakueerima, sai veelgi vastuolulisema vastuvõtu osaliseks. Praktikas tähendaks „välismaa” enamasti Soomet, mis on Eesti lähinaaber ja sõjaline liitlane.
Iltalehti uuris kaunil kevadpäeval tallinlastelt, millised on nende plaanid sõjalise konflikti korral. Küsitlused viidi läbi Tallinnas Telliskivi piirkonnas ja Balti jaama läheduses ehk kohtades, kus viibivad peamiselt nooremad inimesed.
Telliskivis lõunapausi nautinud Kadri ja Kaisa-Britt ütlesid, et on sõja võimalusele mõelnud nii ise kui ka koos sõprade ja sugulastega.
Sellele peab mõtlema, kui olukord maailmas muutub aina hullemaks ja ebakindlamaks. Trumpi valimine USA presidendiks ei ole vähemalt olukorda paremas suunas viinud, ütlevad nad.
Kadri ütleb, et peab tõenäoliseks, et kui oht ähvardab, pakib ta asjad ja kassi kaasa ning kolib vähemalt mõneks ajaks Lõuna-Eestisse, kus elavad tema vanemad.
Linnas oleks ilmselt ohtlikum ja maal turvalisem, nii et vaevalt tasuks Tallinnasse jääda, lisab ta.
Eestlasi on poolametlikult õhutatud Tallinnast lahkuma, kui sõda algab. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et Eesti on jätnud elanike varjupaikade rajamise unarusse.
Nõukogude Liidu ajal oli Eestis laiaulatuslik pommivarjendite võrgustik, kuid selle ülalpidamisest loobuti 1990. aastatel. Nüüd suudab Eesti pakkuda kodanikukaitset vähem kui kümnele protsendile elanikest.
Kaisa-Britt aga arvab, et põgeneks sõja eest välismaale, tõenäoliselt kõigepealt Soome.
Ma võiksin Helsingisse minna, sest mul on seal hea sõber. Soome puhul on ainsaks probleemiks see, et kui rünnak oleks suunatud Eestile, oleks see tõenäoliselt samal ajal ka Soomes. Nii et parem oleks varem Saksamaale sõita, möönab ta.
Kadri ja Kaisa-Britt ütlevad, et riigikaitsevaim on Eestis praegu kõrge, eriti noorte meeste seas. Neile meeldib ka see, et Eesti suurendab praegu oma kaitsekulutusi.
Peaminister Kristen Michali värske avalduse kohaselt tõstab Eesti järgmisel aastal kaitsekulutusi vähemalt viie protsendini sisemajanduse koguproduktist. Eesti rahastab hüppeliselt kasvavaid kaitsekulutusi uue laenurahaga.
Telliskivi ja Balti jaama vahelises Depoo piirkonnas Fonoteegi baaris klubijuhina töötav Sten usub, et ükski eestlane ei läheks minema, kui nö asjaks läheb. Kõik, või vähemalt meessoost isikud jääksid oma kodumaad kaitsma.
Selles pole kahtlust. „Jah, me saame sellest Vene sõjaväest jagu, kui see üritab siia tulla,” ütleb kolmekümnendates eluaastates Sten.
Ka Steni hinnangul on Donald Trumpi valimine USA presidendiks muutnud Eesti positsiooni veelgi keerulisemaks.
Aga praegu on olukord selline ja sellega tuleb elada päev korraga, ütleb ta.
Sten ütleb, et lõpetas ajateenistuse kaheksa aastat tagasi ja teab, mida ja kus peaks tegema, kui sõjaline konflikt reaalsuseks muutub.
Minu kogunemiskoht on Paldiskis ja ülesanded seal oleksid seotud kommunikatsiooniga. Saan kord aastas kaitseväelt meeldetuletuse, milles antakse teada minu ülesannetest ja teenistuskohast võimalikus kriisiolukorras. Armee ilmselgelt ei taha, et ma oma kohustuse unustaks, sõnab ta.
Telliskivi vintage-poes Kopli Couture töötav Kelly ütleb, et on tüdinenud sellest, et talle öeldakse, et sõda tuleb. Tema sõnul ei pääse sellest enam kuskil Eestis.
Õnneks lahkun Eestist. Olen Jaapani fänn ja kolin pooleteise aasta pärast Jaapanisse, nii et loodetavasti sõda enne seda ei alga, sõnab ta.
Kelly sõnul on Eesti juba sõjast väsinud, kuigi sõda pole veel isegi alanud – ja loodetavasti seda ei tule ka kunagi. Tema sõnul mõjutab pidev sõjast rääkimine inimeste igapäevaelu mitmelgi ebameeldival moel.
Elu on tardunud ja igalt poolt tuleb ainult halbu uudiseid. Eesti majandus on seiskunud, inimestel pole enam raha välja käia ja igal pool vallandatakse töötajaid. Pole ime, et selline elu teeb inimesed murelikuks ja masendunuks, ütleb ta.
Ma ei saa aru, miks riik sellises olukorras sõjast räägib, sest kõik teavad, et Eestil pole piisavalt sõjatehnikat, et sõtta minna. Kui Venemaa tahab piiri ületada, siis ta ületab piiri, räägib ta.
Ukraina sõja lõpp võib inimesed ja investeeringud taas liikuma panna ka Eestis, kuid ka selles tundub Kelly kahtlevat.
See sõltub väga palju sõja tulemustest. Kui see on ebaõiglane, siis kardan, et viletsus ja kidumine ainult jätkub. Ja ka Eestis, märgib ta.
Hollandist pärit Thomas elab juba aasta aega Tallinnas, kuid peagi kolib ta koos perega tagasi kodumaale. Selle põhjuseks pole aga Venemaa hirm ega võimalik sõda.
Kolime Amsterdami, sest see on värvilisem ja elavam linn kui Tallinn. Mul pole Tallinna kohta midagi halba öelda, aga see on fakt, et see on väike ja vaikne koht, ütleb Thomas.
Kui aga sõda Eestis tõesti algaks enne meie ärakolimist, lahkuksime sel juhul Eestist juba varem. Muidugi ei jääks me oma lapsega sõja jalgu, räägib ta.
Thomase naine on eestlanna. Tema kaudu on Thomas saanud arusaama sellest, mida Eesti kodudes ja peredes sõja kohta arvatakse.
Eestis on Venemaad alati kardetud, nii et selles mõttes pole midagi muutunud. Sõjalisest konfliktist räägitakse Eestis palju ja mulle on jäänud mulje, et igaühel on sellega mingi plaan, ütleb ta.
Levinuim plaan on ilmselt maale põgenemine, sest pea kõigil Eesti peredel on maal mingi suvila või maja, sõnab ta.
Thomas märgib, et Eestis on üldine sõjaväekohustus, nii et kui sõda tuleb, oldaks selleks paremini valmis kui näiteks Hollandis, kus on väike elukutseline armee. Isegi Hollandis arutletakse üldise sõjaväekohustuse taastamise üle.
Lisaks on Eestis vabatahtlik kaitsekorpus Kaitseliit, mis peaks osalema lahingutes päris sõjaväe kõrval.
