Lastega pere ostis Edela-Soomes maja, mis tõi neile tõelise murekoorma.

Pere ema ja lapsi hakkasid kimbutama sagenevad allergianähud ja ka autoimmuunhaigused. Kui hallituskoer märkis ära ühe maja magamistoa, pidi pere kolima teise korterisse. Värskelt renoveeritud eramu jäi tühjaks, vahendab Iltalehti.

Uues kodus ema ja laste haigusnähud leevenesid.

Elamu vaatasid üksteise järel üle kaks ehitustervise inspektorit. Mõlemad tegid konstruktsioonidesse avad.

Mõlemad inspektorid tegid sarnase tähelepaneku. Maja ümbritsev tellisvooder oli müüritud otse vastu välisseina tuulekaitseplaati. Ventilatsiooniks vajalikku õhuvahet vahele ei olnud jäetud.

Välisõhu niiskuse, vihma ja tuule mõjul kogub tellisvooder niiskust ja niiskus võib seinale üle kanduda. Hallitus hakkab levima.

Nii oli juhtunud selles 1983. aastal ehitatud majas. Tuulekaitse ja sein olid kohati hallitanud.

Hallitus sai kinnitust mitte ainult lõhnast, vaid ka laboriproovidest.

Üks inspektor ütles otse välja, et majas on ehitusviga. Maja vundamendid olid jäänud liiga kitsaks. Liiga kitsa vundamendi tõttu ei saanud tellisvooderdust seinast piisavalt väljapoole nihutada.

Aastate jooksul oli niiskuskahjustuste tekkele kaasa aidanud ka asjaolu, et hoone ümber puudusid toimivad kanalisatsioonitorud.

Lastega pere vanemad olid selle linna üürikrundil asuva suure eramu ostunud 2015. aastal teiselt omanikult.

Maja oli eelnevalt üle vaadatud 2010. aastal, enne kui eelmine omanik selle ostis ja teist korda vahetult enne 2015. aasta müüki.

2015.aasta seisukorrauuringu järgi oli hoone üldine seisukord hea. Maja oli algses seisukorras ja selle konstruktsioone polnud kordagi renoveeritud.

Lastega pere isa sõnul sobis hea üldseisund ja teisalt originaalne sisustus neile hästi. Nad soovisid maja, mis oleks korras ja mis vajaks „ainult väikest pinnaparandust”. Nad tahtsid oma kodu oma maitse järgi renoveerida.

Paar sooritas ostu hinnaga 148 000 eurot.

Pärast ostu sooritamist viis paar läbi maja siseremondi, millega seoses muuhulgas viidi senine vesiradiaatorküte üle põrandaküttele ning tõhustati maja ventilatsiooni. Samuti uuendati hooldusveetorud ja vahetati katuse alune soojustus.

Kui aastaid hiljem sai paarile selgeks maja nõrk ja lausa terviseohtlik seisund, esitasid nad müüja vastu hagi Edela-Soome kohtusse. Paar nõudis müüjalt 115 000 euro suurust hinnaalandust.

See summa ja natuke rohkem läheks maja alumiste seinte ja muude konstruktsioonide remondiks, et see elamiskõlblik oleks.

Müüja lükkas nõude tagasi. Müüja sõnul oli ta maha müünud ​​32 aastat vana renoveerimata maja ning madalas ostuhinnas kajastus juba hoone esialgne seisukord.

Enda ekspertide ütlustele tuginedes lükkas müüja ümber ka paari väite, nagu oleks maja niiskuskahjustus olemas olnud juba tema omamise ajal. Ta leidis, et kütte muutmine aitas niiskusel levida.

Samuti eitas müüja, et teadis midagi maja väidetavast niiskuskahjustusest. Ta oli oma perega majas elanud neli ja pool aastat ning tema pere polnud haigeks jäänud.

Kohus käis majaga tutvumas. Kohtunik nägi oma silmaga, et tellisvoodri ja tuulekaitseplaadi vahel ei olnud tuulutusvahet. See oli aga nii vaid osas majast. Oli ka kohti, kus tuulutusvahe oli piisav.

Kohus leidis, et on tõendatud, et majas oli ehitusviga, mis põhjustas tugeva niiskusmõju ja hallituse leviku.

Kohus pidas teoreetiliseks müüja väidet, et küttesüsteemi vahetus oli tekitanud seinte alumisele osale niiskusmõju. Kohus nõustus seisukohaga, et ehitusviga tehti juba maja ehitamisel.

Seevastu pole näidatud, et endine omanik teadis ehitusveast. Tema seisukohalt oli tegemist nö salaveaga.

Kohus leidis, et maja oli võrreldes tegeliku seisukorraga ülehinnatud. Kohus mõistis müüjalt abielupaari kasuks välja hinnaalanduse 50 000 eurot.

Paari algne 115 000 euro suurune nõue õnnestus kätte saada seega vaid osaliselt. Sel põhjusel mõistis kohus müüjalt välja vaid poole paari õigusabikuludest, mis oli 42 000 eurot.

Müüja kaebas asja edasi Turu ringkonnakohtusse. Ta nõudis kohtuotsuse tühistamist või teise võimalusena hinna alandamist ja õigusabikulude hüvitise vähendamist. Paar aga esitas vastuhagi, milles nad uuendasid oma esialgset nõuet.

Majaga tutvus ka ringkonnakohus.

Ringkonnakohus jõudis lõpuks oma väikeste täpsustustega samale järeldusele nagu varasem kohus. Hinnaalandus jääb 50 000 euro juurde.

Kuna mõlemad pooled kaotasid omakaebuse osas, peavad nad kumbki kandma oma ringkonnakohtu kohtukulud ise.