Vaevalt tuli relvarahu ettepanek Venemaale „täieliku üllatusena”, hindab Soome asjatundja.
Venemaa ei kiirusta relvarahu ettepanekut vastu võtma, märgib Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi direktor Markku Kangaspuro.
USA pakutud ja Ukraina poolt heaks kiidetud relvarahu kestab 30 päeva. Seni pole Venemaa relvarahu vastu võtnud.
Suur küsimus on, kas Venemaa võtab relvarahu ettepaneku vastu.
Venemaal on kaalul kahte tüüpi asjad. Venemaa parandab pidevalt läbirääkimiste positsioone rindel edenedes ja ukrainlasi Kurski oblastist välja tõrjudes, hindas Kangaspuro MTV uudistele telefonitsi.
Tõenäoliselt pole lepingu vastuvõtmisega kiiret, sõnas ta.
Kreml peab aga arvestama suure pildiga. Ida-Ukrainas Donetski oblastis mõne uue ruutkilomeetri endale haaramine ei tasu end ära, kui see suures plaanis Venemaa olukorda liialt nõrgestab.
Vaherahu vastu olemine pöörduks kergesti Venemaa vastu, eriti kui USA president Donald Trump teeb sellest järeldused ja hakkab Venemaale survet avaldama, ütles Kangaspuro.
Kangaspuro oletab, et Venemaa ja USA arutasid läbirääkimiste edenemist enne, kui USA tegi ettepaneku Ukrainale 30-päevaseks relvarahuks.
„Me ei tea, millised järgmised sammud on Trumpi administratsioon ja Venemaa kokku leppinud,” ütles Kangaspuro.
Ma eeldan, et arutelu on toimunud. Enne Ukraina ja USA kõnelusi oli Saudi Araabias info, et Venemaa on valmis kaaluma relvarahu lepingut, kui see edendab neile vastuvõetavat rahulepingut.
Seega vaevalt tuli relvarahu ettepanek Venemaale täieliku üllatusena, leiab Kangaspuro.
Trump teatas, et arutab relvarahu ettepanekut Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Kangaspuro sõnul ei saa eeldada, et sel nädalal jõutakse relvarahu leppeni, kui Venemaa leiab, et see pole nende huvides.
Võib juhtuda, et relvarahu sõlmimiseks on tingimused. Venemaa on relvarahu sidunud sellega, et samal ajal arutatakse rahulepingu tingimusi, märgib Kangaspuro.
Nii Ukrainas kui ka Euroopas on spekuleeritud, et Putin ja Trump on rahulepingu tingimustes juba kokku leppinud.
Ukraina väljaande Kyiv Post andmetel on USA heaks kiitnud Venemaa rahuplaani, mis võimaldaks Venemaal saavutada mitmed tema võtmenõudmised.
Venemaa riigiduuma ülemkoja föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kosatšov seevastu ütles, et kokkulepped tuleb sõlmida Moskva, mitte Washingtoni tingimustel.
Kosatšovi sõnul kirjutatakse „rindel reaalsed kokkulepped”, ja ta väitis, et Venemaa liigub edasi.
Venemaa on märtsi jooksul kiiresti edenenud Kurski oblastis, millest tüki Ukraina augustis oma üllatusrünnakuga haaras.
Võimalikel rahuläbirääkimistel on Ukraina lootnud vahetada okupeeritud Kurski oblasti Venemaa poolt okupeeritud maatüki vastu.
Kangaspuro usub, et Venemaa soovib enne võimaliku relvarahuga nõustumist näha vähemalt Kurski olukorra lõppu.
