Klassikaline nõuanne on, et emotsionaalsete murrangute ja ebaselgete elusituatsioonide ajal tuleks alati kõigepealt mõelda, milline on halvim võimalik variant.
USA ja Venemaa lähenemine tekitab tõsist muret eelkõige Ukraina saatuse pärast. Ka Euroopa julgeolekuolukord on muutunud tunduvalt ebaselgemaks, kirjutab väljaandes Helsingin Sanomat ajakirjanik Artjom Vorobjov.
Mis välja tuleb, kui neid juhiseid järgida.
Halvim variant on muidugi III maailmasõda, aga sellest ei tahaks rääkida. Esiteks lootkem, et midagi sellist ees ei oota ja teiseks: sel teemal pole millestki rääkida.
Seetõttu võib pidada halvimaks variandiks oletust, et Venemaa juht Vladimir Putin ja ameeriklane Donald Trump on kulisside taga sõlminud 21. sajandi „Molotov-Ribbentropi pakti”, st jaganud maailma huvisfäärideks. Selle eelduse kohaselt on USA saanud Kanada, Mehhiko, Panama ja võib-olla ka Gröönimaa. Venemaa sai endale vähemalt kõik oma naaberriigid, sealhulgas Soome.
Kui tõsist ohtu see areng Soomele kujutab? Oluliselt väiksemat kui mõne teise Venemaa naabri jaoks.
Pärast Soome liitumist NATO-ga on Kremli retoorika põhjanaabri suhtes järsult karmistunud. Moskva on hakanud aktiivselt levitama kolme väidet:
1.Soome kuulus pikka aega Vene impeeriumi koosseisu ja seal oli väga hea olla.
2.Lenin andis Soomele iseseisvuse.
3.Teise maailmasõja ajal oli Soome Hitleri liitlane ja pani Nõukogude Karjalas toime sõjakuritegusid.
Viimase punkti toetuseks korraldati eelmise, 2024. aasta suvel Petroskois näidisprotsess. Kahe nädala jooksul kuulutati Soome armee tegevus Nõukogude Karjalas aastatel 1941–1944 „genotsiidiks ja inimsusevastasteks kuritegudeks”.
Venemaa kohus ei ole erapooletu. Pole kahtlust, et kohtuotsus oli Kremli poolt eelnevalt heaks kiidetud.
See on osa Moskva infosõjast Soome vastu.
Julgeolekuteenistuse FSB endise juhi ja praeguse Putini nõuniku Nikolai Patruševi hiljutine intervjuu militaarväljaandele Natsionalnaja oborona on üks viimaseid näiteid, kus kõik ülalmainitud propagandapunktid Soome kohta on koondatud ühte artiklisse.
Siiski pälvib Soome Venemaa meedias tunduvalt vähem tähelepanu kui näiteks Balti riigid. Ka Kremli narratiivid nende riikide kohta ringlenud palju kauem.
Kreml väidab Balti riikide kohta näiteks järgmist: Peamiselt Lätis ja Eestis on valitsused pikka aega rõhunud vene elanikkonda, mis moodustab olulise osa riikide elanikest. Kremli-meelsed eksperdid ja blogijad on aastakümneid oma publikule kinnitanud, et Baltikumi valitsevad „fašistid”.
See kõik on väga sarnane sellele, mida korrati Venemaal aastaid Ukraina kohta – Balti riikide puhul on skaala lihtsalt väiksem.
Veel räigem näide on Moldova.
Venemaa peab Ukraina piiril asuvat separatistlikku piirkonda Transnistriat de facto „Venemaa territooriumiks”. Formaalselt tunnustab Moskva Transnistriat Moldova osana, kuid praktikas teeb ta koostööd otse Transnistria administratsiooniga. Alates 1992. aastast on piirkonnas viibinud Vene väed.
Nii Balti riigid kui Moldova kuulusid Nõukogude Liitu. See on venelaste jaoks tohutult emotsionaalne teema. Paljude jaoks oli Nõukogude Liidu lagunemine isiklik tragöödia – päev, mil „suur riik” lagunes ja asendus „võõraste euroopalike väärtustega”.
Ukraina sõjast on arvukalt pilte, kus vene sõdurid lehvitavad punaste Nõukogude lippudega. 2018. aastal viidi Venemaal läbi sotsioloogiline uuring, milles 66 protsenti vastanutest märkis, et kahetseb Nõukogude Liidu lagunemist.
Ma ei kahtle selle numbri täpsuses. Küsitlus viidi läbi enne Venemaa suurt sissetungi Ukrainasse, kui kõige rangemad repressiivsed seadused veel ei kehtinud. Samuti ei olnud küsitluses küsimusi Venemaa praeguse valitseja kohta. Teisisõnu ei olnud vastajatel põhjust karta ega valetada oma vastustes.
Rahvusvahelisel areenil oli Nõukogude Liit võimas mängija. Samal ajal olid selle kodanikud ilma jäetud nende põhiõigustest ja demokraatlikest vabadustest.
Küsitlus näitab selgelt, et tänapäeva venelased ei vaja üldse oma isiklikke vabadusi. Nende jaoks on olulisem, et kodumaa oleks tugev. Ja oht teistele.
Selliste inimestega on raske toime tulla. Selliste riikide naabrid peaksid muretsema.
Siiski on üks hea asi: Soome ei kuulunud kunagi Nõukogude Liitu.
Seega, kui Putin saab tõesti Euroopas vabad käed, peaksid Balti riigid selle pärast esimesena muretsema.
Moldova – riigi, mis ei kuulu NATO-sse ja mille territooriumil on juba Vene väed – saatus tundub veelgi ähvardavam.
