Ukraina president Volodõmõr Zelenski ripub meeleheitlikult USA presidendi Donald Trumpi jala küljes. Seda oli Helsingis näha peaaegu igal sammul.
Zelenski ei öelnud ühtegi halba sõna USA ega Trumpi kohta. Kuigi kriitikavõimalusi oli küllaga, vahendab MTV.
Neid võimalusi pakkusid nii maailmapoliitika sündmused kui ka presidendilossi kogunenud ajakirjanikud. Zelenski avaldas hoopis Trumpile tänu, just nagu Trump on soovinud.
Kui otsida Zelenski sõnadest läbivaid mustreid, võib öelda, et küsimusele Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Trumpi teisipäevase kõne kohta meenutas Ukraina president, et Venemaa alustas seda sõda.
Justkui Ukraina ahastuse rõhutamiseks tunnistas Zelenski, et ta „ei taha isegi rääkida” võimalusest, et USA ei ole tulevikus Ukraina strateegiline partner.
Ukraina vajab USA julgeolekugarantiid, teatas Zelenski. USA seevastu on teatanud, et nad seda ei paku.
Ukraina positsiooni halvenemist oli kurb vaadata.
Nüüd tundub, et iga kord, kui Venemaa ja USA kõrgetasemelised esindajad kõnelevad, tehakse Kremlile Ukraina osas uusi järeleandmisi.
Zelenski ütles Helsingis mitu korda, et saab Putini ja Trumpi kõne kohta rohkem infot pärast USA presidendiga vestlemist.
Zelenski informatsioon hetkel ilmselt kõige olulisemate Ukraina arutelude kohta on seetõttu talle vahendatud.
Millest Trump ja Putin omavahel tegelikult räägivad, ei pruugi Zelenski kunagi teada saada.
Putini ja Trumpi vahelise jutuajamise põhiküsimus seisnes selles, et Venemaa suutis keelduda USA pakutud ja Ukraina poolt aktsepteeritud 30-päevasest täielikust relvarahust, ilma et Valge Maja oleks Kremlit karistanud.
See ütleb rohkem läbirääkimiste korralduse kohta kui ükski pidulik kõne.
Ometi kordas Zelenski isegi Helsingis, et ilma Ukrainata pole rahu.
Zelenski-poolset Trumpi kiitmist on lihtne mõista, sest tal on vähe valikuvõimalusi.
Tuleb püüda kinni hoida USA relva- ja luureabist. Kui see ei tööta, siis ei tööta, aga proovima peab.
Ülejäänud nädala jooksul püüavad Euroopa riigid Ukrainale rohkem relvaabi korraldada.
Arusaadavalt ei paista Zelenskil olevat mingit kindlust, et Euroopa liidrid suudavad kaotada lõhe, mis jääb tulevikus USA abi kadumisest.
Viimastel aastatel on Euroopa juhid spetsialiseerunud peamiselt juttudele ja ilukõnele, kuigi nüüd on hoogu tulemas uute eraldiste ja relvahangete eelarvedistsipliini leevendamise näol.
Venemaa nõuab aga kõigilt lääneriikidelt Ukrainale relvaabi andmise lõpetamist. Kreml ütleb, et peab seda rahu tingimuseks.
President Alexander Stubb kordas kohtumisel Zelenskiga kaitseminister Antti Häkkäneni poolt väljendatud Soome seisukohta: Nii see ei lähe.
Asi pole ainult relvaabis, vaid praktiliselt selles, kas Venemaa saab sõna sekka öelda selles, milline võib Ukraina sõjaline olukord ja välispoliitika tulevikus välja näha.
Putin tahab ehitada Valgevenest lõunasse uue Valgevene, seekord nimetataks seda lihtsalt Ukrainaks.
Mõlema olukord oleks sama: Vasallriik, mis on kaotanud oma tõelise iseseisvuse.
USA oli pikka aega pioneer Ukrainale antava relvaabi kvantiteedi ja kvaliteedi poolest. Kuid see oli president Joe Bideni valitsusaeg. Praegu tundub, et see aeg on möödas.
Samas pole Trump olnud ka pelgalt Venemaa käsilane.
Trumpi esimesel presidendiajal sai Ukraina tankitõrjeraketid Javelin, nagu Trumpile endale meeldib meenutada.
Nüüd aga pole sugugi võimatu, et USA annab Trumpi juhtimisel eeskuju relvaabi lõpetamiseks. Kogemus on juba saadud. Vahepeal peatas Trump ajutiselt nii relvastuse kui ka luureabi andmise.
Kui USA Ukrainale lõplikult selja pöörab, võib ka Zelenski lõpetada teesklemise ja samal ajal meeleheitliku Trumpi jala küljes rippumise.
Sest Zelenski tegevus on meeleheitlik – ja vajalik – diplomaatiline teater.
Veebruari lõpus ei suutnud Zelenski Valges Majas end talitseda, kui Trump ja asepresident J. D. Vance teda manitsesid.
Zelenskil, kes on vahepeal tüli pärast vabandanud, on kindlasti olnud aega oma viha kahetseda.
Teater on usutavam, kui see on järjepidev.
Teatud tüüpi teater oli ka Zelenski visiit Helsingisse. Zelenski sõnul sõlmisid Soome ja Ukraina tsiviilkaitsekoostöö lepingu. Ei kõla sellise koostööna, mis nõuab presidentide kohtumist.
Zelenski Soome-visiidi juures võis kõige olulisem olla selle ajastus. Nüüd, mil Putin ja Trump arutavad Ukraina saatust suuresti ilma Ukrainata, on Zelenski jaoks oluline näidata, et tema ja Ukraina pole üksi.
Zelenskil ja inimestel, keda ta esindab, on neid, kes annavad abi ja on oma poliitikas selgemad sõbrad kui Trump.
Üks neist sõpradest võttis Zelenski eile Helsingis presidendilossi ees vastu.
Kuid isegi too sõber ütles, et Trumpi ja Putini telefonikõne oli samm rahu poole.
Lootusrikas teater oli seegi.
