Soomes on alanud ettevalmistused võimaluseks, et president Donald Trumpi USA pole enam pühendunud NATO artiklile 5 ehk kaitseliidu ühisele kaitsele.
Sellest rääkisid Iltalehtile mitmed välis- ja julgeolekupoliitilised allikad.
Seni on Soome valitsus, kaitsevägi ja parlamendierakonnad pidanud Soome ja Euroopa julgeoleku selgrooks, et USA relvajõud kaitsevad näiteks Soomet ja Balti riike, kui Venemaa neid ründab.
Allikad ütlesid Iltalehtile, et hinnang olukorrale on viimase kahe-kolme nädalaga muutunud.
Olukorda kirjeldatakse nii, et esialgne umbusk on asendunud uue reaalsuse kohalejõudmisega julgeolekupoliitika siseringis.
Soomes ei peeta enam kindlaks, et Trump lubab NATO komandöridel kasutada Ameerika vägesid sõjalistes operatsioonides Vene vägede vastu.
Trumpi valmisolekut Vladimir Putinile ja Venemaale vastanduda ei saa enam usaldada. See tähendab, et NATO artiklit 5 ei saa täielikult usaldada, ütles allikas Iltalehtile.
Õhkkond riigi juhtkonnas ja erakondade sees on tõsine.
Tuleb mõelda muudele võimalustele, rõhutas teine allikas.
Allikate sõnul on arutelud artikli 5 usaldusväärsuse ja Trumpi administratsiooni pühendumise üle Euroopa kaitsele toimunud kõigil poliitika ja halduse tasanditel.
„Hirmutamise ja hädaldamise asemel tuleb keskenduda tegevusele,” rõhutab kolmas allikas.
Allikad ütlesid, et Soome ametlik poliitika jääb rõhutama NATO artikli 5 kehtivust.
Samal ajal tehakse nii välispoliitikas kui ka kaitseväes asju, et valmistuda olukorraks, kus Trump ei hakka vastu Venemaa operatsioonidele Euroopas.
Ettevalmistuste tõsidusele viitab näiteks see, et allikate sõnul hindab Soome praegu, kas soomlased suudaksid venelaste peatamiseks kasutada kõiki nende soetatud Ameerika relvasüsteeme.
USA-l oleks halvima stsenaariumi korral võimalik takistada või raskendada kõige tõhusamate Ameerikas toodetud relvasüsteemide kasutamist Venemaa vastu.
Näiteks kaitseväes pannakse rohkem rõhku NATO liitlaste koostööstruktuuridele, milles USA ei osale.
Soome on Suurbritannia juhitud kiirreageerimisjõudude JEF-i liige, millel on oma sõjaline juhtimisstruktuur.
Mais peavad JEF-i riigid Norra pealinnas Oslos oma tippkohtumise. JEF-i tippkohtumine toimub teadlikult enne, kui kaitseliidu NATO tippkohtumine toimub 24. ja 25. juunil Hollandis Haagis.
Soome kuulub FNC-s (Framework Nation Concept) Saksamaa juhitavasse raamriigi gruppi, mille eesmärk on arendada rahvusvahelist Euroopa võimekust ja vajadusel moodustada kollektiivseid üksusi.
Põhjamaad teevad Nordefcos kaitsealast koostööd. Lisaks on Soomel valmis kahepoolsed operatiivkaitseplaanid Rootsiga.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus Euroopa relvajõudude juhatajad järgmisel nädalal Pariisi kohtumisele.
Nüüd sünnib Euroopa NATO, olenemata sellest, kas Trumpi USA on sellele pühendunud, arvab üks allikas.
Soome peaminister Petteri Orpo kavatseb järgmisel nädalal parlamendile anda peaministri ülevaate muutunud julgeolekuolukorrast.
Allikate hinnangul arutavad saadikud seejärel avalikult Trumpi Venemaa-poliitikat ja USA presidendi pühendumust NATO ühisele kaitsele.
Demokraatlikus riigis on oluline, et parlamendiliikmed räägiksid asjadest nii, nagu need on. Soome president ja ministrid ei saa nii vabalt rääkida, mis on arusaadav. Avalikest sõnavõttudest olulisem on riigi juhtkonna reageerimine ja tegutsemine muutunud olukorras, hindab üks allikas.
Allikate sõnul peetakse murettekitavaks, et Trumpi Venemaa-meelsetel väljaütlemistel ja otsustel on olnud ka ideoloogiline alus.
Ta näib imetlevat Putinit ja võib-olla tahaks ta olla sama autokraatlik juht, kes paneb poliitilisi vastaseid vangi, ütles Soome koonderakonna rahvasaadik Ben Zyskowicz kolmapäeval parlamendi täiskogu istungil.
Briti välispoliitika instituudi Chatham House teadur Keir Giles hindas intervjuus Iltalehtile, et Trump on nõrgendanud NATO artikli 5 usaldusväärsust.
Artikli 5 tugevus seisneb usus, et seda austatakse, ja Trump-Muski presidentuur on seda usku otseselt kahjustanud. Giles ütles, et selleks ei pea USA isegi NATO-st välja astuma, et tekitada liidule tõsiseid probleeme.
Briti ekspert kirjeldas, kuidas Trumpi administratsioon võib kokku kukutada NATO artikli 5 usaldusväärsuse kui Venemaa vallutusiha heidutusvahendi.
Näiteks keeldudes täitmast oma lepingulisi kohustusi ja isegi lõpetades USA koostöö NATO-ga või kutsudes Ameerika isikkoosseisu tagasi NATO organisatsioonidest. Ameeriklased täidavad NATO-s suurt hulka võtmerolle, märkis Giles.
Gilesi hinnangul on vaja ka Soome kaitseväel koostada plaanid Venemaa rünnaku peatamiseks ilma USA abita.
„Väed peavad nüüd koostama situatsiooniplaanid selle põhjal, mis neil on USA toetusega või ilma, sest toetusvõimalus ei pruugi olla saadaval,” ütles Giles.
Gilesi sõnul on kõige pakilisem tagada Ukraina kaitsevõime olukorras, kus USA ei toeta enam ukrainlaste kaitsevõitlust.
