Kremli jaoks koostatud dokumendi kohaselt peaks Venemaa töötama selle nimel, et nõrgestada USA läbirääkimiste positsiooni Ukraina küsimuses, õhutades pingeid Trumpi administratsiooni ja teiste riikide vahel, jätkates samal ajal Moskva jõupingutusi Ukraina riigi lammutamiseks.

Veebruaris Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistusega (FSB) seotud Moskva mõjuka mõttekoja poolt koostatud dokumendis esitatakse Venemaa maksimalistlikud nõudmised Ukraina konflikti mis tahes lõpetamiseks. See lükkab ümber president Donald Trumpi esialgsed plaanid sõlmida rahukokkulepe 100 päeva jooksul kui „võimatu” ja öeldakse, et „Ukraina kriisi rahumeelne lahendamine ei saa toimuda enne 2026. aastat”, vahendab Washington Post.

Dokumendis lükatakse tagasi ka kõik plaanid saata Ukrainasse rahuvalvajaid, nagu mõned Euroopas on välja pakkunud, ning nõutakse Venemaa suveräänsuse tunnustamist Ukraina territooriumide üle, mille ta on hõivanud. Samuti kutsutakse üles tegema täiendavat kärpimist, luues puhvertsooni Ukraina kirdeosas piirile Venemaa piirkondadega nagu Brjansk ja Belgorod, ning demilitariseeritud tsooni Lõuna-Ukrainas Krimmi lähedal, mille Venemaa 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeris. Viimane mõjutaks Odessa piirkonda.

Lisaks käsitletakse dokumendis Ukraina praeguse valitsuse „täieliku lammutamise” vajadust.

Ühe Euroopa riigi luureteenistuse poolt hangitud ja Washington Posti poolt läbi vaadanud dokument toob esile väljakutsed, millega Trump ikka veel silmitsi seisab Venemaaga rahulepingu sõlmimisel nüüd, kui Kiiev on toetanud Washingtoni ettepanekut sõlmida 30-päevane relvarahu, mis näib ületavat lõhe kahe riigi vahel.

Kuigi Venemaa ei ole veel andnud märku, et ta sõlmiks relvarahu, hoiatasid analüütikud, et Moskval on endiselt palju võimalusi, kuidas ta võib isegi sõjategevuse ajutise peatamisega nõustumist venitada, ja ütlesid, et tee mis tahes pikaajalise rahulepinguni on endiselt künklik.

Venemaa „ei ole huvitatud Ukraina kriisi kiirest lahendamisest”, ütles George W. Bushi riikliku julgeolekunõukogu Venemaa teema juht Thomas Graham, kes on praegu välissuhete nõukogu liige. „Järjepidevalt räägitakse algpõhjustest, mis teatavasti puudutavad Ukraina sisepoliitikat ja veelgi olulisemat – Euroopa julgeolekuarhitektuuri, mis tähendab NATO rolli. Ja lihtne relvarahu, mis sellega ei arvesta, ei paku Venemaale huvi. Ja näib, et Trump ei saa sellest aru.”

Pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Kreml „ei ole sellistest soovitustest teadlik”, nimetades neid „äärmiselt vastuolulisteks” ja lisas: „Me töötame kaalutletumate võimalustega.”

Dokumendi koostas mõttekoda, kes tegi tihedat koostööd FSB viienda talitusega, Ukrainas operatsioone jälgiva divisjoniga, ning see valmis nädal enne Venemaa ja USA läbirääkimisi Saudi Araabias Riyadhis, mis toimusid 18. veebruaril. Vene kõrgetasemelistele diplomaatidele lähedane Vene akadeemik ütles, et need soovitused peegeldavad Moskva üldist arusaama, kuid lisas, et pole teada, kuidas Kremli juhtkond reageerib ette valmistatud dokumentidele.

Samal ajal kui Vene eliidi sõjakamad liikmed survestavad Kremlit sõda jätkama ja „praegust olukorda edasiliikumiseks kasutama”, nõuavad teised rühmitused konflikti kiiremat lahendamist ja „vähemalt relvarahu”, ütles ta.

FSB-ga seotud dokument kirjeldab viise, kuidas Venemaa saaks oma läbirääkimiste positsiooni tugevdada, suurendades pingeid USA ja nii Hiina kui ka Euroopa Liidu vahel ning pakkudes USA-le juurdepääsu Venemaa maavaradele, sealhulgas territooriumidel, mida ta okupeerib Ukrainas, nagu näiteks Donbassi idaosa, kus on väidetavalt haruldaste metallide varud.

Sama ütles 24. veebruaril antud intervjuus Venemaa president Vladimir Putin, kes pakkus välja, et Moskva võiks kutsuda USA ettevõtteid arendama Venemaa maavaramaardlaid, sealhulgas Ukraina okupeeritud aladel. See näis olevat püüd õõnestada Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahel kavandatavat maavarade arendamise kokkulepet.

Dokumendis öeldakse, et Venemaa jõupingutused peaksid esmalt keskenduma Washingtoni ja Moskva vaheliste suhete normaliseerimisele, taastades mõlema riigi saatkondades täieliku diplomaatiliste töötajate arvu ja nimetades Aleksander Dartševi Venemaa suursaadikuks USA-s – ettepanekud, mis kerkisid avalikult esile pärast Venemaa ja USA ametnike kõnelusi Istanbulis 27. veebruaril, mis keskendus ilmselt nende diplomaatilisele operatsioonile.

Dokumendis tehti ettepanek, et Venemaa nõustub mitte paigutama oma keskmise ulatusega ballistilisi rakette Orešnik Valgevenesse, Euroopa Liidu piirile, samas kui USA nõustuks vastutasuks mitte paigutama mandrile uusi raketisüsteeme. Samuti soovitatakse selles, et Venemaa peataks relvatarned riikidele, mida peetakse USA suhtes ebasõbralikuks, samal ajal kui vastutasuks lõpetaks USA Ukraina relvastamise, kuid lisatakse, et Venemaa relvatarnete lõpetamist Moskva liitlastele oleks „raske teostada”.

Dokumendis lükatakse ümber Trumpi Ukraina erisaadiku, erukindral Keith Kelloggi esialgsed ettepanekud rahulepingu sõlmimiseks, mille üheks oletatavaks elemendiks oleks Venemaa poolt hõivatud territooriumide loovutamine Ukraina poolt ja Kiievi kokkulepe mitte püüda neid tulevikus sõjaliste või diplomaatiliste vahenditega tagasi võita.

FSB-ga seotud dokumendis öeldakse aga, et isegi seda tüüpi lahendused ei lähe piisavalt kaugele ja et ilma Venemaa suveräänsust vallutatud piirkonna üle ametlikult tunnustamata, on „üsna tõenäoline”, et relvakonflikt jätkub keskpikas perspektiivis, „näiteks pärast järgmist administratsiooni vahetust USA-s”.

Dokumendis märgitakse, et Ukraina võimalikud poliitilised järeleandmised nagu NATO liikmelisusest loobumine ja valimiste korraldamine, kus venemeelsetel parteidel oleks lubatud osaleda, ei ole piisavalt kaugeleulatuvad. „Tegelikkuses ei saa praegust Kiievi režiimi seestpoolt muuta. See on vaja täielikult lammutada,” märgib dokument.

Rahuvalve kontingendi kohalolekut Ukrainas peetakse samuti „absoluutselt ebavajalikuks”, kuna kõik väed oleksid „tõsise Lääne mõju all”, samas kui USA plaanid jätkata Ukraina relvastamist pärast mis tahes rahulepingu sõlmimist on „absoluutselt vastuvõetamatud”, nagu ka Ukraina armee hoidmine praegusel miljonilisel tasemel.

Samuti ei anta dokumendis heakskiitu püüdlustele meelitada Venemaad rahuleppele, pakkudes sanktsioonide osalist tühistamist. „Pole selge, mis kasu oleks Venemaale,” öeldakse selles, kuna „meie riigi vastu suunatud sanktsioonide teguri olulisus on selgelt üle paisutatud”.

Genfis töötav endine Vene diplomaat Boris Bondarev ütles, et Venemaa üritab Trumpi kõnelustele meelitada, näidates oma „avatust ja paindlikkust”, samal ajal kui Putin üritab läbirääkimisi venitada, positsioneerides end „Donald Trumpi tõelise sõbrana, kes mõistab teda täielikult, kes tahab teda aidata, kes tahab aidata tal USA-s oma eesmärke saavutada. Kuid loomulikult vajaks ta temalt midagi, sest ta ei saa seda teha lihtsalt tasuta.”

Riikliku julgeoleku mõttekoja Silverado Policy Accelerator esimees Dmitri Alperovitš ütles, et Putinil võib olla raske relvarahu ettepanekut otse tagasi lükata, ilma et see riskiks Moskva võimaliku suhete rikkumisega Washingtoniga. „Praegu on [tema arvates] mängus palju enamat kui lihtsalt Ukraina – suurem auhind on USA-Venemaa suhete normaliseerumine, sanktsioonide kaotamine, NATO-sse kiilu löömine,” märkis Alperovitš sotsiaalmeedia postituses.