Soome parlamendi kõhutõve epideemia põhjustajaks on kinnitatud noroviirus, teatab Helsingi linn.

Kolmapäeval, 12. märtsil andis parlament välja sisekorralduse võimalusel minna üle kaugtööle. Parlamendis oli mitmeid kõhugripi juhtumeid, vahendab Iltalehti.

Parlamendis töötavatele isikutele saadeti epideemiast teada saamiseks elektrooniline küsitlus. Küsitlusele on praeguseks vastanud üle 240 inimese.

Küsitluse põhjal on teada ligikaudu 80 patsienti. Seni on noroviirus diagnoositud kaheksal inimesel. Pinnaproovide tulemused on veel ootel.

Linn palub haigestunutel või söögikohas Pikku Parlamentti söönutel jätkata küsitlusele vastamist, et selgitada välja, kas söömisel oli mõju noroviiruse levikule.

Epideemia kohta koostatakse aruanne Toiduametile ning Terviseametile. Saadud tulemuste kohta esitatakse parlamendile kirjalik aruanne.

Keskkonnateenistused jätkavad epideemia uurimist koostöös Helsingi linna epidemioloogiateenistusega.

Järgmised uudised epideemia kohta on 31. märtsil algaval nädalal.

Mida kujutab endast noroviirus?

• Noroviirus kandub kergesti ühelt inimeselt teisele kas otse või kaudselt, näiteks saastunud pindade kaudu.

• Nakatamiseks piisab väga väikesest kogusest viirustest. Noroviiruse peiteperiood on tavaliselt 12–48 tundi.

• Tüüpilised sümptomid on kõhulahtisus, iiveldus või oksendamine ning sageli ka palavik, kõhuvalu ja krambid. Sümptomid algavad sageli väga ootamatult ja kestavad tavaliselt umbes 12–72 tundi.

• Viiruse levikut saate vältida, kui pesete käsi hoolikalt rohke vee ja seebiga, eriti pärast tualetis käimist ning enne söömist või toiduvalmistamist.

• Viirusega saastunud pinnad tuleb hoolikalt puhastada ja desinfitseerida kloori sisaldava puhastusvahendiga. Haigestunud toidutöötajad peavad pärast haigusnähtude lõppemist olema töölt eemal vähemalt 2 päeva.

Allikas: Helsingi linn