Venemaa lahingukopterid olid Ukraina sõja algfaasis „lihtsad sihtmärgid”, kuid nüüd on neist saanud kaitsjate „halvim õudusunenägu”, ütleb kaitseliidu NATO sõjaline ekspert. Asjast kirjutab Janes, ajakirjanik Gareth Jenningsi sõnul rõhutas asjatundja eelkõige Kamov Ka-52 helikopteri rollimuutust.
Londonis IMH 2025 (International Military Helicopter) konverentsil esinenud Itaalia armee kolonelleitnant Emiliano Pellegrini sõnul on Venemaa suutnud Ukraina sõjas kiiresti õppida, kuidas lahinguhelikoptereid mitte kasutada.
NATO arendusüksust JAPCC (Joint Air Power Competence Centre) esindava Pellegrini sõnul on Venemaa edukalt arendanud helikoptereid Ka-52 „Hokum-B”, Mil Mi-28 „Havoc” ja Mil Mi-24/35 „Hind” nii võimete kui ka taktika poolest.
Jenningsi sõnul tuli konverentsil ka juttu, et Ameerika Ühendriikide süsteem Stinger on Ukrainas kasutatavatest kaasaskantavatest püüdurrakettidest selgelt kõige tõhusam. Põhjus on selles, et Vene helikopterid ei suuda korralikult tuvastada, et nad on Stingeri vaateväljas.
JAPCC hinnangul oli Ukraina sõja alguses Venemaal kasutusel 75 Ka-52, 55 Mi-28 ja 95 Mi-24/35 helikopterit, kui eeldada, et 30 protsenti tehnikast on igal hetkel näiteks hoolduse tõttu kasutusest väljas.
Avalikele allikatele tuginedes on Venemaa Ukraina sõja kaotusi jälgiva Oryxi grupi arvestuse järgi sõjas kaotanud 64 helikopterit Ka-52. Kaduma on läinud 16 ühikut Mi-28 tehnikat ja 18 tükki erinevaid helikopterite Mi-24/35 variante.
Aasta 2022 novembris hindasid Briti RUSI (Royal United Services Institute) teadlased dr Justin Bronk, Nick Reynolds ja dr Jack Watling, et Ka-52 suurtel kadudel on mitu põhjust.
Esimene neist oli Ka-52 kõrgem kasutusmäär nii päeval kui eriti öösel. Teine oli kehvem soomus kui teistel lahingukopteritel, mis muudab Ka-52-d haavatavaks isegi kergete relvadega nagu kuulipildujad või ründerelvad.
Kolmas oli Ka-52 kasutatud tankitõrjeraketi 9K121 Vihr spetsiifiline tehniline omadus. Kui teiste samalaadsete rakettide otsimispea on nende ninas ja järgib sihtmärgil oleva lasersihiku punkti, siis 9K121 otsimispea vaatab tagasi kopteri kiiratava laserkiire poole – ingliskeelne termin on „beam riding”, st rakett justkui sõidaks laserkiirega sihtmärgi poole.
See muutis raketi häirete suhtes peaaegu immuunseks ja odavamaks kui traditsioonilised täppisraketid, kuid samas peab kopter õhus üsna stabiilselt püsima. Kui kopter liigub üles/alla või vasakule/paremale teljel rohkem kui paar kraadi sekundis, jääb laserkiir otsingupea vaateväljast väljapoole.
Nii on Ukraina vägedel õnnestunud Ka-52 helikoptereid alla tulistada isegi tankitõrje rakettidega Stugna, samal ajal kui kopterid on Vihri rakette sihtmärgile suunates peaaegu ühel kohal hõljunud.
Lisaks näib, et kehv hooldus ja meeskonna ebapiisav väljaõpe raskendasid Ka-52 käitamist. Sõja algfaasis oli alla toodud helikopteritest leitud muu hulgas krüpteeritud ühendusi kasutavaid raadioseadmeid ilma vajalike krüpteerimisvõtmeteta. Lisaks olid radaril ja muudel anduriseadmetel mõnikord erinevad kaitsmed peal.
Speaker from #NATO @JointAirPower pushing back on notion that the attack helicopter is dead, noting at @DefenceIQ #IMH25 that Russia’s Ka-52 in particular has gone from “easy target” to “worst nightmare” in #Ukraine. Says lesson is they’re still very viable if used correctly… pic.twitter.com/ZyIK4KafnP
— Gareth Jennings (@GarethJennings3) February 26, 2025
