Venemaa president Vladimir Putin tegi ettepaneku panna Ukrainas paika ajutine vahevalitsus, mis võimaldaks korraldada uued valimised ja allkirjastada peamised kokkulepped sõjas lahenduse saavutamiseks, teatasid Vene uudisteagentuurid tänase reede 28. märtsi varahommikul.

Putini kommentaarid Murmanski sadama külastuse ajal olid seotud USA püüdlustega leida konfliktile lahendus, luues uuesti sidemed Venemaaga ning astudes eraldi läbirääkimistesse nii Moskva kui ka Kiieviga, vahendab Reuters.

Ukraina ja Euroopa liidrid on Kremli liidrit süüdistanud katses relvarahu kõnelusi pikendada ilma tõsise kavatsuseta lahinguid lõpetada.

Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on toonud kaasa sadu tuhandeid hukkunuid ja vigastatuid, miljoneid ümberasustatud inimesi, muutnud linnad rusudeks ning vallandanud aastakümnete teravaima vastasseisu Moskva ja Lääne vahel.

Putini ettepanek ajutise valitsuse loomiseks näis käsitlevat tema kauaaegset kaebust, et Ukraina võimud ei ole legitiimne läbirääkimiste partner, kuna president Volodõmõr Zelenski on püsinud võimul ka pärast tema ametiaja lõppemist 2024. aasta maikuus.

„Põhimõtteliselt võiks Ukrainas loomulikult kehtestada ajutise valitsuse ÜRO, USA, Euroopa riikide ja meie partnerite egiidi all,” tsiteeriti Putinit sadamas peetud kõnelustel meremeestega.

„See oleks selleks, et korraldada demokraatlikud valimised ja tuua võimule võimekas valitsus, millel on inimeste usaldus ning seejärel alustada nendega kõnelusi rahulepingu üle.”

Ta ütles, et Trumpi püüdlused jätkata otsekõnelusi Venemaaga – erinevalt tema eelkäijast Joe Bidenist, kes hoidus kontaktidest – näitavad, et uus president soovib rahu.

„Minu arvates soovib USA vastvalitud president siiralt konflikti lõppu mitmel põhjusel,” vahendasid agentuurid tema sõnu.

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja ütles vastuseks Putini märkuste kohta ajutise valitsuse kohta, ütles, et Ukraina valitsemise määravad kindlaks selle põhiseadus ja riigi rahvas.

Ukrainalt kohe kommentaari ei tulnud.

Trump on öelnud, et soovib sõja kiiret lõpetamist, kuid rida kõnelusi ei ole sõjategevust veel oluliselt muutnud.

USA teatas teisipäeval, et on sõlminud Moskva ja Kiieviga eraldi lepingud relvarahu sõlmimiseks Mustal merel, kuid Venemaa teatas seejärel, et pakt jõustub alles siis, kui on täidetud täiendavad tingimused, sealhulgas riigipanga suhtes kehtestatud sanktsioonide tühistamine. Moskva oli varem tagasi lükanud Ameerika ettepaneku laiema 30-päevase relvarahu kohta.

Euroopa liidrid on jätkanud oma jõupingutusi, lubades pärast neljapäeval Pariisis toimunud kohtumist tugevdada Kiievi armeed, et see oleks Ukraina tulevase julgeoleku nurgakivi.

Prantsusmaa ja Suurbritannia püüdsid Venemaaga sõlmitud vaherahu korral laiendada toetust välismaistele „kindlusjõududele”, kuigi Moskva lükkas tagasi igasuguse välisvägede viibimise Ukrainas.

Zelenski on tagasi lükanud kõik tema legitiimsust kahtluse alla seadvad väited, öeldes, et Ukrainal on seadusega keelatud sõjaseisukorra ajal valimisi korraldada ning valimiste korraldamine sõjatingimustes osutub igal juhul võimatuks.

Zelenski on viimastel päevadel Putinit korduvalt süüdistanud soovis konflikti pikendada.

Trumpi administratsioon on teinud ettepaneku sõlmida Ukrainaga uus, ulatuslikum maavarade tehing, teatasid kolm käimasolevate läbirääkimistega kursis olevat inimest ja sellest räägib Reutersi käsutuses olev ettepaneku eelnõu kokkuvõte.

Trump on öelnud, et maavarade tehing aitab tagada rahulepingu, andes USA-le rahalise osaluse Ukraina tulevikus.
Oma kommentaarides ütles Putin, et Venemaa liigub järjekindlalt edasi Ukraina operatsioonis seatud eesmärkide saavutamise poole.

Putin ütles, et Venemaa pooldab „mis tahes konflikti, sealhulgas käesoleva konflikti rahumeelset lahendamist rahumeelsete vahenditega, kuid mitte meie kulul”.

„Kogu sõjalise kontaktliini ulatuses hoiavad meie väed strateegilist initsiatiivi,” ütles ta.

„Me liigume järk-järgult – võib-olla mitte nii kiiresti, kui mõnele võiks meeldida –, kuid siiski järjekindlalt ja enesekindlalt selle operatsiooni alguses seatud eesmärkide saavutamise poole,” vahendasid agentuurid tema sõnu.

Rohkem kui kolm aastat pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Venemaa vägede käes umbes 20% riigist ning Moskva kuulutas neli piirkonda annekteerituks. Selle väed on tagasi saanud ka suure osa territooriumist, mille ta kaotas eelmise aasta augustis Ukraina sissetungi käigus Kurski oblastisse.

Putin kiitis jõupingutusi lahenduse otsimisel BRICS-i rühmituselt, mida see traditsioonilistele liitudele alternatiivina propageerib, tõstes kiituse puhul esile Hiina ja India.

Ta ütles, et Venemaa on sõja lõpetamiseks valmis tegema koostööd paljude riikidega, sealhulgas Põhja-Koreaga.

Lääne- ja Ukraina allikate sõnul on Kurski oblastisse Vene vägesid toetama saadetud üle 11 000 Põhja-Korea sõduri, kuigi Moskva pole seda kinnitanud.

Putin ütles, et Venemaa on samuti valmis Euroopaga koostööd tegema, kuid lisas, et Euroopa „käitub ebajärjekindlalt”.

Euroopa riigid üritasid tema sõnul „meid ninapidi vedada, aga pole hullu, oleme sellega harjunud. Loodan, et me ei tee ühtegi viga, mis põhineb liigsel usaldusel oma niinimetatud partnerite vastu”.