Vene president Vladimir Putin lubas eile Arktika mereväebaasi visiidi ajal uhiuue Venemaa tuumaallveelaeva pardal seistes Ukrainale „otsa peale teha”.

Allveelaeva madrustega vesteldes kuulutas Putin ülemeelikult: „Mitte kaua aega tagasi ütlesin, et me surume [Ukraina] maha – nüüd näib, et teeme neile otsa peale.”

Ta pilkas ka Briti majanduse ja relvajõudude olukorda pärast seda, kui peaminister Keir Starmer ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatasid eile, et nad lähetavad pärast relvarahulepingut Ukrainasse inglis-prantsuse „kindlusjõud”.

„[Suurbritannia] hüppab meile peale, käitub agressiivselt… aga nende majandus on minu arvates maailmas üheksandal või kümnendal kohal,” muigas Venemaa president.

„Ja edasi relvajõud – mis see on, 170 000 või 180 000? Need on kogu Ühendkuningriigi relvajõud!”

Kremli juhi kommentaarid peegeldavad tema kasvavat kindlustunnet Ukraina sõja saatuse suhtes, muu hulgas seetõttu, et Ühendriigid – varem üks Kiievi kõige mõjuvamaid liitlasi – hoiavad nüüd relva Volodõmõr Zelenskit pea kohal.

President Donald Trumpi paljureklaamitud maavarade tehingu viimast versiooni, mis algselt kavandati Ukrainale võimalusena saada Washingtonist julgeolekugarantiid, on eksperdid nimetanud sundvõõrandamise dokumendiks ja seda on võrreldud Zelenski pea kohal relva hoidmisega.

Atlandi Nõukogu energiaõiguse ekspert professor Alan Riley ütles, et tehing ei sarnane millegiga, mida ta kunagi varem näinud on pärast seda, kui Telegraph näitas talle koopiat viimasest tekstist.

USA-Ukraina ülesehituse investeerimisfond kontrolliks Ukraina loodusvarasid, sealhulgas kriitilisi maavarasid ja maagaasi. Uue fondi viiest juhatuse liikmest kolm valib USA ja Washingtonil oleks vetoõigus kõigi projektide puhul.

USA-l oleks ka õigus kontrollida Ukraina ministeeriumi või agentuuri raamatuid ja kontosid, kui ta seda soovib.

„Pole mingeid garantiisid ega kaitseklausleid, USA ei paku midagi,” ütles Riley.

„Ameeriklased võivad leppest taganeda, ukrainlased mitte. Ma pole kunagi varem midagi sellist näinud,” lisas ta.

Putini eilsed kommentaarid tulid, kui ta tutvus Venemaa linna järgi nime saanud allveelaevaga Arhangelsk.

Samuti lasi ta Murmanski sadamast ametlikult vette uue tuumaallveelaeva – Uurali mägedes asuva linna järgi nime saanud Permi.

Perm on Venemaa klasside Yasen ja Yasen-M kuues allveelaev, mille ehitas Murmanski lähedal asuv Sevmaši laevatehas, kuid arvatakse, et see on Venemaa esimene tuumajõul töötav allveelaev, mis kannab standardvarustusena hüperhelikiirusega rakette Zircon.

Nende hirmuäratavate mürskude lennu-ulatus on 900 kilomeetrit ja nende kiirus muudab nende eest kaitsmise väga raskeks.

Samal ajal jätkasid Venemaa relvajõud sihtmärkide löömist kogu Ukrainas droonirünnakutega üleöö, isegi kui Ukraina ja USA nõuavad osalist relvarahu, et vältida edasisi rünnakuid energiainfrastruktuuri ja Musta mere laevandusvarade vastu.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas tänase reede, 28. märtsi varahommikul: „Vene sissetungijad panid Shahedi droone kasutades toime järjekordse sõjakuriteo [ja] ründasid massiliselt Poltaavat.”

„Nad tabasid tahtlikult tsiviilinfrastruktuuri, elamuarendusi ning nafta- ja gaasitööstuse ettevõtete haldushooneid,” märgiti.

Harkivi oblastis tabas Putini sõjamasin Zolotšivi nelja kamikaze drooniga – hävis tsiviilmaja ja kahjustada said veel kümme.

Kaks rünnakut olid suunatud ka Zolotšivi haiglale ja jalgpalliväljakule, haavates mitut inimest.

Ka Musta mere sadamalinn Odesa oli öösel rünnakute all koos sihtmärkidega Zaporižja oblastis.

Kuna USA ja Ukraina leppisid pärast Saudi Araabias peetud kõnelusi kokku osalises relvarahus, on Putin öelnud, et järgib neid tingimusi ainult juhul, kui lääneriigid tühistavad mõned Moskva suhtes pikalt kehtinud majandussanktsioonid.

Ta nõudis Zelenski tagandamist Ukraina presidendi kohalt ja valitsuse asendamist rahvusvahelise järelevalve all oleva ajutise valitsusega, mis korraldaks valimised.

Samuti on ta vastu Prantsuse-Briti plaanile paigutada Ukrainasse Euroopa rahuvalvejõud, et kontrollida tulevast rahulepingut.

Briti ja Prantsuse diplomaadid ja kaitsejuhid suunduvad lähipäevil Ukrainasse, et arutada, mida Macron nimetab „kindlusjõuks”.

„Need kindlusväed on Briti-Prantsuse ettepanek, mida Ukraina soovib,” teatas Macron eile, lisades, et vägesid ei paigutata rindejoontele, vaid „strateegilistesse piirkondadesse” üle Ukraina.

Sel ajal, kui Euroopa liidrid töötavad selle nimel, et veenda Ukrainat, et liitlased tulevad Ukraina kaitsele, jätkab USA jõupingutusi, et sundida Kiievit sõlmima väga ekspluateerivat maavarade lepingut.

Kui leping sõlmitaks praegusel kujul, saaks Ameerika Ühendriigid kontrolli Ukraina maavarade ja loodusvaradega seotud infrastruktuuri üle – see on kokkulepe, millel pole kaasaegse diplomaatia ajaloos võrreldavat.

Lisaks annab Telegraphi käsutuses olev plaan Ameerikale enneolematu kontrolli sõjast räsitud riigi ressursside müügi üle, mis võib hõlmata Hiinale müümise veto või Euroopasse müümise piiramist.

Kiievile ei antaks vastutasuks mingeid julgeolekutagatisi.

See tehing käib paralleelselt Venemaa ja Ameerika kõnelustega Lääne-Siberi gaasivoogude taastamiseks Euroopasse suurtes kogustes.

Uuenenud Venemaa-Euroopa gaasikaubandus liiguks läbi Ukraina võrgu ja seejärel läbi Läänemere, kui saboteeritud Nord Streami torujuhtmed on korda tehtud.

Professor Riley ütles lepingu kohta: „See ei sobi kokku EL-i liikmelisusega ja võib-olla on see osa eesmärgist.”

„Ma pean mõtlema, kas tegelik kavatsus ei pruugi olla Zelenskit sundida seda tagasi lükkama,” sõnas ta.