„Pressikonverents läks valesti.” Nii kirjeldas Prantsuse president Emmanuel Macron eile laupäeval väljaandele La Tribune Dimanche antud intervjuus Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenski sõnavahetust reedel Valges Majas.
Prantsusmaa president ei usu aga, et see sürreaalne hetk on lõhenemise sünonüüm. „Arvan, et peale tüütuse peavad kõik tagasi pöörduma rahu, lugupidamise ja tunnustuse juurde, et saaksime konkreetselt edasi liikuda, sest kaalul on liiga oluline,” rõhutab riigipea.
Kõik pole kadunud. Siin on uus missioon, mille Emmanuel Macron on endale määranud. Ta töötas selle kallal reede õhtul, helistades nii oma Ukraina kolleegile kui ka Ameerika presidendile. „Nendel teemadel on eelistatav, et edasiliikumiseks ja inimestevaheliste arusaamatuste lahendamiseks oleks strateegiline ja konfidentsiaalne arutelu, kuid mitte tunnistajate juuresolekul,” sõnas ta.
Telefonikõne ajal Volodõmõr Zelenskiga avaldas viimane väidetavalt soovi Washingtoniga „taas dialoogi alustada”, eriti seoses maavarade lepinguga, mille ta pidi Washingtonis allkirjastama. Tõsi, alates oma esinemisest Fox Newsis, vahetult pärast kokkupõrget ovaalkabinetis, näitas Zelenski leplikku nägu, tänades mitmel korral USA-d, nagu asepresident J. D. Vance oli talt palunud. Kas Trump on valmis uuesti rääkima ka mehega, keda ta kümme päeva tagasi diktaatoriks nimetas? Ilmselt mitte kohe. Emmanuel Macron jääb igal juhul diskreetsemaks selle suhtes, mida vabariiklane võis talle öelda, mis on kahtlemata märk sellest, et viha pole vaibunud.
Kuid riigipea on veendunud: USA-l pole muud valikut, kui selles dialoogis uuesti osaleda. „Ameeriklaste ilmselge saatus on olla ukrainlaste poolel, ma ei kahtle. See, mida USA on viimase kolme aasta jooksul teinud, on täielikult kooskõlas tema diplomaatiliste ja sõjaliste traditsioonidega. Tahan ameeriklastele selgeks teha, et Ukrainast lahkuminek ei ole nende huvides.”
Välja arvatud see, et vabariiklane näib praegu olevat innukam sõlmima relvarahu Vladimir Putiniga kui austada Ameerika vanu väärtusi. See on viga, leiab Emmanuel Macron. „Muidugi oleme kõik nõus rahu sõlmima. Kuid õiglast ja püsivat rahu ei saa olla ilma Ukrainat hülgamata.” Ta kinnitab, et kui Washington nõustuks „sõlmima relvarahu ilma Ukraina julgeolekutagatiseta”, kaoks tema „geostrateegiline heidutusvõime Venemaa, Hiina ja teiste suhtes samal päeval”.
„Donald Trumpi ambitsioonid on sellele vastupidised,” lisab ta. Sest riigipea jaoks kujutab Vladimir Putini Venemaa Euroopale rohkem kui kunagi varem eksistentsiaalset ohtu. „Meie piiridel on ülerelvastatud ja agressiivne Venemaa. See viib läbi terroriaktsioone ja ulatuslikke desinformatsioonikampaaniaid nii kodus kui ka Euroopas.” Ta on veendunud, et kui keegi Kremli peremeest ei peata, läheb ta „kindlasti Moldovasse ja võib-olla veelgi kaugemale Rumeeniasse.” Seetõttu on vaenlane üks. „Kaalul on meie julgeolek.”
Vaatamata vastutuulele on president endiselt veendunud, et tee „tugeva ja püsiva rahuni” on siiski võimalik. Seetõttu ei ole ta hüljanud koos Briti peaministri Keir Starmeriga välja töötatud ideed paigutada Euroopa väed, mis pakuksid Kiievi nõutud julgeolekutagatisi. Kaks meest peaksid sellest uuesti rääkima ka sel pühapäeval Londonis kohtumisel, kuhu on kutsutud umbes viisteist Euroopa liidrit ja millel osaleb Volodõmõr Zelenski. Eelmisel esmaspäeval Washingtonis mainis Prantsusmaa president seda ka kohtumisel Donald Trumpiga. Viimane oli talle kinnitanud, et on nõus „seljatagust” pakkuma. Lubadus, mille ta neljapäeval ka Keir Starmerile andis.
Neljapäeval toimub Prantsusmaa presidendi ja ülejäänud EL-i liidrite jaoks veel üks oluline hetk: erakorraline Euroopa Ülemkogu, kus kakskümmend seitse riiki peaks käsitlema Euroopa kaitsearhitektuuri ülesehitamise otsustavat ja nii mõnigi kord edasi lükatud küsimust. „Selle kohtumise eesmärk on suurendada toetust Ukrainale ja anda Euroopa Komisjonile mandaat alustada võimalikult kiiresti ulatuslikku ühisrahastamist, sest kaalul on meie julgeolek.”
Ta on veendunud, et vaatamata kokkuhoidlike riikide juba väljendatud vastumeelsusele saavutatakse kahekümne seitsme seas üksmeel. Tõsi, ajad on pärast Donald Trumpi Valgesse Majja naasmist palju muutunud. „See 6. märtsi tippkohtumine on seetõttu väga oluline,” rõhutab riigipea. See massiivne rahastus vastab ilmselt sadadele miljarditele eurodele.”
Ta on jätkuvalt teadlik, et selline projekt võtab aastaid. „Seetõttu peame lühiajaliselt tegema kõik, et säilitada ameeriklaste toetus.” Ja jätkab: „Paljud Euroopa riigid on oma julgeoleku üles ehitanud Atlandi-ülesele ühendusele. Peame tagasi pöörduma väga vanade euroopalike harjumuste juurde. Kell on veerand südaööni, aga meil on ikka kontroll. Meil on veel vahendeid, et selles Euroopa strateegilises taastumises edu saavutada.”
Küsimusele Marine Le Peni väljaütlemiste kohta, mis kritiseerisid „tugeva hääle puudumist, Prantsusmaa oma”, vastas Emmanuel Macron: „Proua Le Pen pole ilmselt viimaste päevade uudiseid jälginud. Keegi ei arva, et Prantsusmaal pole tugevat häält. Mind ei üllata tema positsioonid. Arvan, et nendel hetkedel vajame rohkem ühtsust, vastutustunnet ja mittepoliitilisust.” Enne lõpetamist meenutades, et Rahvusrinde president Jordan Bardella oli eelistanud Elysée’l korraldatud Ukraina ja Euroopa julgeolekuteemalise kohtumise vahele jätta ning tema asetäitja Louis Aliot „ei väljendanud eriarvamust”.
