Vene seadusandjad on öelnud, et Vladimir Putin suhtub ettevaatlikult USA-Ukraina väljapakutud relvarahu leppega nõustumisse ajal, mil tema armeed saadab lahinguväljal edu, kuna Vene väed jätkavad Kurskis Kiievi vägede väljalöömist.

Ukraina armee alustas eelmise, 2024. aasta augustis välkpealetungi Venemaa piirialale, hõivates maatüki, mida Volodõmõr Zelenski lootis kasutada relvarahu läbirääkimistel hoovana, vahendab Daily Mail.

Kuid Ukraina pool on viimastel nädalatel kandnud märkimisväärseid kaotusi, kuna Vene väed on võtnud tagasi mitu asulat, sealhulgas suurema osa Sudža linnast.

Tänase kolmapäeva, 12. märtsi hommikul ilmusid välja kaadrid Moskva sõduritest, kes lehvitasid Sudža kesklinnas Sovetsjaka väljakul lippudega, teistes videotes on väidetavalt näha, kuidas Venemaa droonid sihivad põgenevaid Ukraina sõidukeid.

„Meie väed liiguvad edukalt Kurski oblastis, vabastades alasid, mis olid sissetungijate kontrolli all. Dünaamika on hea,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov täna ajakirjanikele.

Uudised Venemaa edusammudest Kurski oblastis tulid pärast seda, kui USA välisminister Marco Rubio ütles, et Kiiev nõustus eile Saudi Araabia sadamalinnas Jeddah’s kaheksa tundi kestnud läbirääkimiste järel kavandatava 30-päevase relvarahuga.

Volodõmõr Zelenski teatas, et Kreml peab reageerima pärast seda, kui Ukraina näitas, et on valmis alustama rahuläbirääkimisi, võttes vastu Washingtoni ettepaneku.

„Kõik sõltub sellest, kas Venemaa soovib relvarahu ja vaikust või soovib ta jätkata inimeste tapmist,” ütles Zelenski täna Kiievis pressikonverentsil.

„Ukraina on näidanud oma positsiooni… ja täna peab Venemaa sellele reageerima. Olen seda korduvalt rõhutanud, et keegi meist ei usalda venelasi,” ütles ta ja lisas, et kui Moskva ettepanekust keeldub, võib loota USA tugevatele sammudele.

Rubio ütles, et Washington esitab nüüd ettepaneku Kremlile, kuid Venemaa seadusandjad näisid seda tõrjuvat.

„Venemaa liigub (lahinguväljal) edasi, nii et Venemaaga on teisiti,” märkis Venemaa parlamendi ülemkoja aseesimees Konstantin Kosatšov.

„Igasugused lepingud peaksid olema meie, mitte ameeriklaste tingimustel,” ütles ta, samal ajal kui seadusandja Mihhail Šeremet ütles riiklikule uudisteagentuurile TASS, et Moskva „ei talu, kui teda nööritakse”.

„Putinil on raske sellega praegusel kujul nõustuda,” ütles Reutersile teine ​​anonüümseks jääda soovinud kõrge allikas. „Putinil on tugev positsioon, sest Venemaa edeneb.”

Teised ütlesid, et relvarahu ettepanek näib Moskva vaatenurgast „lõksuna”, sest Putinil oleks raske sõda peatada ilma konkreetsete garantiide või lubadusteta.

Venemaa kontrollib veidi alla viiendiku Ukraina kogu maismaast ja on juba kuid liikunud läände, samal ajal kui Ukraina haare Kurski oblastis väheneb.

Eile väitis Venemaa kaitseministeerium, et tema väed vabastasid pealetungi käigus 12 asulat ja enam kui 100 ruutkilomeetrit Kurski oblastist.

Venemaa kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov külastas selle nädala alguses isiklikult Kurskit ja jagas operatsioonis osalenud rindesõduritele medaleid.

Kardeti, et Sudža linnas ja selle ümbruses olevad Ukraina üksused võidakse varustusliinidest ära lõigata, kui Vene väed võtsid vastase selle nädala alguses kahvlisse nii põhjast kui lõunast.

Kuid Ukraina sõjaväeametnikud ütlesid, et nende sõdurid on taganenud parematele kaitsepositsioonidele.

Samal ajal jätkuvad võitlused mujal, kui USA valmistub esitama Kremlile relvarahu ettepanekut.

Vene raketid tapsid neli Süüria meest vanuses 18–24 aastat teisipäeva hilisõhtul Odessa lõunasadamas sildunud laeval, kus laaditi Ukraina nisu Alžeeriasse, ütles taristuminister Oleksi Kuleba.

Ukraina keskosas Zelenski kodulinnas Krõvõi Rihis tappis järjekordne rakett naise, kui mürsud tabasid sihtmärke Harkivis, Sumõs ja Dnipros.

Rääkides pärast eilseid kõnelusi Jeddah’s, ütles Rubio, et Valge Maja saab teada, „mis takistab rahu saavutamist”, kui kavandatava relvarahu tingimused on Kremlile edastatud.

„Täna oleme teinud pakkumise, mille ukrainlased on vastu võtnud, milleks on sõlmida relvarahu ja alustada viivitamatuid läbirääkimisi, et lõpetada see konflikt püsival ja jätkusuutlikul viisil,” teatas ta.

„Me ütleme (venelastele), et on see, mis on laual. Ukraina on valmis tulistamise lõpetama ja rääkima. Ja nüüd on nende ülesanne öelda jah või ei,” märkis ta.

„Kui nad ütlevad ei, siis me kahjuks teame, mis on takistuseks siinsele rahule,” lisas ta.

Mõlemad presidendid Trump ja Zelenski, kes vaid nädalaid tagasi Valges Majas tülitsesid, mille tõttu Washington piiras ajutiselt Kiievile sõjalist abi ja luureandmete jagamist, kiitsid samuti kokkulepet.

Eile õhtul ütles Trump, et räägib otse Putiniga, öeldes ajakirjanikele: „Tango jaoks on vaja kahte. Loodan, et ta nõustub.”

Zelenski lisas: „Me näeme (relvarahu ettepanekut) positiivse sammuna ja oleme valmis seda astuma. Nüüd on USA ülesanne veenda Venemaad sama tegema.”

Vene allikad seadsid aga kahtluse alla, miks USA kuulutas Ukraina poolt relvarahuleppe vastuvõtmisega samal päeval, et Washington taastab Kiievile sõjalise abi ja luureandmete jagamise.

Briti peaminister Sir Keir Starmer ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron kiitsid eile Saudi Araabia arenguid, kuulutades, et „pall on nüüd Venemaa käes”.

Samal ajal kui USA ja Ukraina tegid relvarahu ettepaneku, valmistusid Euroopa riigid kohtuma, et arutada jõupingutusi Kiievi toetamise jätkamiseks ja kaitsekulutuste suurendamiseks.

Suurbritannia kaitseminister John Healey kohtub täna Pariisis oma kolleegidega Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast ja Poolast, kui Starmer ja Macron juhivad jõupingutusi, et koondada Euroopa stabiliseerimisjõud, mis võiks pärast rahulepingu sõlmimist Ukrainasse lähetada.

Enne kohtumist Euroopa suurimate kaitsekulutajatega (E5) ütles Healey: „Käes on Ukraina tuleviku ja Euroopa julgeoleku seisukohalt otsustav hetk. Ühendkuningriik jätkab meie Euroopa partnerite kõrval juhtrolli ning püüdleb õiglase ja kestva rahu poole.”

„Euroopa riigid astuvad üles ja E5 riikidena peame võtma rohkem vastutust Euroopa julgeoleku eest. Süvendades oma kaitsekoostööd, suurendades kulutusi ja oma kollektiivset jõudu, saadame selge sõnumi. Me ei kõigu Ukrainaga koos seistes ja oma ühiseid väärtusi kaitstes,” märkis ta.

Ühendkuningriik on juba suurendamas oma kaitsebaasi, peaminister teatas, et kaitse-eelarve tõuseb 2027. aastaks 2,5 protsendini SKT-st, samas kui valitsus teatas hiljuti ka plaanist käivitada uus keskus, et pakkuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) paremat juurdepääsu kaitsevarustuse tarneahelale.