NATO peasekretär Mark Rutte edastas Venemaa presidendile Vladimir Putinile karmi hoiatuse, lubades „laastavat” vastust, kui Venemaa peaks alustama rünnakut Poola või mõne muu liikmesriigi vastu.

„Kui keegi peaks valesti arvestama ja arvama, et pääseb rünnakust Poolale või mõnele teisele liitlasele, võetakse teda selle ägeda liidu täie jõuga vastu. Meie reaktsioon on laastav,” teatas bloki juht täna Varssavis.

„See peab olema väga selge Vladimir Vladimirovitš Putinile ja kõigile teistele, kes tahavad meid rünnata,” lõpetas ta oma kommentaarid koos Poola peaministri Donald Tuskiga.

Rutte ühemõtteline avaldus tuli ajal, kui riigid 32-liikmelise alliansi idatiival, eelkõige Poola ja Balti riigid, väljendasid muret, et USA-Venemaa kõnelused Ukraina sõja lõpetamise üle võivad pakkuda Putinile soodsa lahenduse.

Nad kardavad, et selline tulemus võimaldaks Venemaa presidendil lähiaastatel oma riigi väed uuesti üles ehitada ja ohustada teisi piirkonna riike.

Selliseid hirme süvendab teadmine, et Ameerika julgeolekutekk, millele Euroopa liidrid on aastakümneid toetunud, võidakse USA presidendi Donald Trumpi poolt kiiresti pealt tõmmata.

Trump ütles hiljuti Valges Majas Ruttega kohtudes, et ta ei usu, et Ukraina rahukokkulepe tooks kaasa Venemaa rünnakud teistesse riikidesse.

Kuid Rutte on varem hoiatanud, et Venemaa võib kümnendi lõpuks olla suuteline taas Euroopa pinnal rünnakut korraldama.

„Ärme unusta, et Venemaa on ja jääb meie alliansi kõige olulisemaks ja tumedamaks ohuks. Ärgem unustagem, et Venemaa on liikumas sõjaaja majandusse ning sellel on tohutu mõju nende suutlikkusele ja võimekusele oma relvajõude üles ehitada,” ütles ta.

Viimastel nädalatel on Euroopa liidrid teatanud dramaatilistest kulutusplaanidest, mille eesmärk on pärast aastaid kestnud kärpeid käivitada kontinendi kaitsetööstusbaasi.

Rootsi kavatseb järgmisel kümnendil suurendada kaitsekulutusi umbes 300 miljardi krooni (30 miljardi dollari) võrra, ütles peaminister täna, kirjeldades sammu kui „suurimat ümberrelvastamise tõuget pärast külma sõda”.

Põhjamaa kärpis 20. sajandi lõpu poole drastiliselt oma kaitsekulutusi, kuid muutis kursi pärast Krimmi annekteerimist Moskva poolt 2014. aastal.

Eesmärk oli tõsta kaitsekulutused 2030. aastaks 3,5 protsendini SKT-st, võrreldes praeguse 2,4 protsendiga.

„Meil on täiesti uus julgeolekuolukord… ja ebakindlus püsib veel kaua,” ütles peaminister Ulf Kristersson ajakirjanikele, lisades, et see tähistab Rootsi „suurimat ümberrelvastumist pärast külma sõda”.

Skandinaavia riik loobus kaks sajandit kestnud sõjalisest mitteühinemisest ja taotles NATO liikmelisust pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse – saades 2024. aasta märtsis 32. liikmeks.

Rootsi on juba otsustanud investeeringute osas, mis tõstavad mõne aasta pärast kaitsekulutused 2,6 protsendini SKT-st, ütles Kristersson, kuid märkis, et see ületab juba NATO kahe protsendi kulueesmärgi.

„Sellest ei piisa,” ütles Kristersson. „Meie hinnang on, et NATO ja eriti Euroopa NATO riigid peavad lähiaastatel astuma suuri samme.”

Teade saabus vähem kui nädal pärast seda, kui Saksamaa parlament kiitis heaks ajaloolise kuluseaduse, mille eesmärk on elavdada Euroopa suurima majanduse kasvu ja suurendada sõjaväge.

Lõpetades aastakümneid kestnud Saksamaa eelarvekonservatiivsuse, luuakse seadusega 500 miljardi euro suurune fond infrastruktuurile kulutamiseks ja leevendatakse pärast 2008. aasta ülemaailmset finantskriisi kehtestatud rangeid laenureegleid, et võimaldada suuremaid kulutusi kaitsele.

Saksa seadusandjad ütlesid, et ajaloolise sammu peamised tõukejõud on Venemaa agressioon ja kahtlused USA pühendumuses Euroopa julgeoleku tagamisele.

„Oht idast, Moskvast on endiselt olemas, samas kui Lääne toetus pole enam see, millega me kunagi harjunud olime,” ütles Baieri peaminister Markus Soeder.

„Ma olen veendunud transatlantlane, kuid usaldussuhe Ameerika Ühendriikides on vähemalt minu ja paljude teiste jaoks sügavalt raputatud. Sakslased on mures,” sõnas ta.

„Olgem ausad: Saksamaa on aastakümnete jooksul osaliselt maha käinud,” ütles Berliini linnapea Kai Wegner. „Meie infrastruktuuri on viimastel aastatel rohkem juhitud kui aktiivselt arendatud.”

„Liiga kaua oleme teinud ainult miinimumi – ja see ei saa, ei tohi, nii jätkuda,” ütles ta.

Püüd sõjalise võimekuse suurendamise poole on ilmne isegi Euroopa kõige vähem konfliktimeelsete riikide seas.

Hispaania, mis on pikalt mandri edetabeli lõpus virelenud kaitsekulutuste osakaaluna SKT-st, peaks pärast peaminister Pedro Sancheze tänast teadet oma eelarvet suurendama.

Hispaania pühendas NATO andmetel eelmisel aastal kaitsele 1,28 protsenti oma aastasest majandustoodangust, mis on tunduvalt väiksem alliansi pikaajalisest kaheprotsendilisest võrdlusalusest ja vähem kui kõigil teistel liikmesriikidel.

Trump vihjas hiljuti, et Ameerika keeldub kaitsmast kõiki NATO liikmesriike, kes arvatakse olevat oma kohustustest julgeolekualliansi liikmena kõrvale hiilinud alakulutuste tõttu.

„Valitsus käivitab enne suve suure riikliku kava Hispaania julgeoleku- ja kaitsetehnoloogia ning tööstuse arendamiseks ja edendamiseks,” ütles Sanchez parlamendis toimunud arutelul.

Sotsialistide liider ütles, et kaitseplaan tugineb viimastel aastatel saadud kogemustele EL-i COVID-i järgse taastumiskavaga, mida rahastati ühise laenuga.

Kuid ta ei esitanud kulutuste plaani kohta muid üksikasju, mistõttu peamise opositsioonilise konservatiivse Rahvapartei juht Alberto Nunez Feijoo teda kritiseeris.

„Millised on tähtajad? Kui palju me igal aastal kulutame? Kust see raha tuleb?” küsis ta.

Vahepeal on Euroopa Liit hakanud tsiviilelanikke üles kutsuma valmistuma võimalikuks tulevaseks konfliktiks.

EL-i ametnikud andsid 450 miljonile inimesele välja avaliku direktiivi, milles kästi varuda toitu, vett ja muid hädavajalikke asju, et neid oleks vähemalt 72 tunniks, kuna sõda, küberrünnakud, kliimamuutused ja haigused suurendavad kriisi tõenäosust.

„Tänased Euroopat ähvardavad ohud on keerulisemad kui kunagi varem ja need kõik on omavahel seotud,” ütles valmisoleku ja kriisiohjamise volinik Hadja Lahbib, kui ta tutvustas uut strateegiat tulevaste katastroofidega toimetulemiseks.

Kuigi Euroopa Komisjon soovib, et seda ei peetaks häirekellaks, ütles Lahbib, et on oluline tagada, et inimestel oleks kriisiolukorras vähemalt 72 tunniks hädavajalikud varud.

Ta loetles varudena toitu, vett, taskulampe, isikut tõendavaid dokumente, ravimeid ja lühilaineraadioid.

Lahbib ütles, et EL peaks looma „strateegilise reservi” ja varuma muid olulisi ressursse, sealhulgas tuletõrjelennukeid; meditsiini-, energia- ja transpordiseadmed; ja spetsiaalsed vahendid keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude vastu,

EL-i plaanid on sarnased Prantsusmaa, Soome ja Rootsi omadega.

Eelmisel aastal uuendas Rootsi oma külma sõja aegset tsiviilhädaabinõuannet, et kajastada paremini tänapäeva julgeolekupoliitika tegelikkust, näiteks mida teha tuumarünnaku korral.

Kõigil EL-i riikidel ei ole kriisivalmidus samal tasemel ja komisjon soovib julgustada neid ka hädaolukorras paremini koordineerima.

„Me ei saa enam loota ad hoc reaktsioonidele,” ütles Lahbib.