Relvarahu Ukrainas suurendab järsult julgeolekuohtu Balti riikidele, kuna Venemaa jätkab vägede relvastamise ja ümberpaigutamise kavadega NATO kirdetiivale, hoiatasid piirkonna kaitseministrid.
Eesti, Läti ja Leedu, mis liideti Nõukogude Liiduga enne taasiseseisvumist 1990. aastatel on mures, et Moskva ei peatu Ukrainas, kui Trumpi administratsioon relvarahu sõlmib. Balti riigid märgivad, et Kreml on juba pannud paika sõjalise toodangu suurendamise ja lisavägede suurendamise plaanid nende piiridel.
„Me kõik mõistame, et kui sõda Ukrainas peatatakse, jagab Venemaa oma jõud väga kiiresti ümber,” ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur väljaandele Financial Times. „See tähendab, et ka ohutase tõuseb väga kiiresti.”
Tema Leedu kolleeg Dovilė Šakalienė tegi sarnaseid märkusi nädala alguses Ühendkuningriigis viibides.
„Ärgem loogem illusioone. Ärgem valetagem endale, et Venemaaga on kõik pärast Ukrainat,” ütles ta. „Venemaa kasutab seda relvarahu järgset aega oma sõjalise võimekuse kiirendamiseks. Neil on juba tohutu lahinguväljal väljaõpetatud armee, mis muutub veelgi suuremaks.”
Trumpi administratsioon on juhtinud kõnelusi nii Venemaa kui Ukrainaga sõja lõpetamise üle, kuid täielikku relvarahu peetakse veel kaugeks. Kui Kiiev nõustus sõjategevuse viivitamatu lõpetamisega Mustal merel ja USA toetatud 30-päevase relvarahuga, siis Moskva on seni vaid lubanud peatada rünnakud energiataristu vastu, öeldes, et liitub Musta mere kokkuleppega alles pärast seda, kui Lääs on majandussanktsioonid tühistanud.
Siiski annaks lahingute peatamine Venemaale võimaluse täita 2022. aasta plaane koguda 1,5 miljoniline armee ja lisada põhjaossa terve uus armeekorpus, mis kahekordistaks vägede arvu Soome ja Baltikumi lähedal.
Pevkur ütles, et praegu hinnanguliselt Ukrainas viibivast 600 000 Vene sõdurist paigutatakse 300 000 tõenäoliselt ümber. „Need mehed ei lähe tagasi Venemaa erinevatesse piirkondadesse maisi koristama ega midagi muud tegema, sest palk, mida nad sõjaväes saavad, on viis kuni kümme korda suurem kui see, mida nad saaksid oma kodulinnas.”
Balti riigid on eriti mures Zapadi nime all tuntud ulatusliku sõjalise õppuse pärast, mis toimub sel sügisel nende piiride lähedal Venemaal ja Valgevenes. Iga nelja aasta tagant toimuvad õppused simuleerivad konflikti NATO riikidega ja hõlmavad kümneid tuhandeid sõdureid, tanke, lennukeid ja suurtükiväge.
Mõlemad ministrid hoiatasid ka NATO vägede ümberpaigutamise eest oma riikidest, et moodustada niinimetatud Euroopa kindlusjõud, mis saadetakse konfliktijärgsesse Ukrainasse, et Venemaa uut rünnakut heidutada.
„Me ei saa ohustada NATO idatiiva julgeolekut,” ütles Pevkur. „Me ei saa langeda lõksu, et meie väed on Ukrainas kuidagi fikseeritud. Siis on meie piiril riskid.”
NATO idapoolsed riigid, sealhulgas Poola ja Rumeenia on öelnud, et nad ei saa pühenduda oma julgeoleku arvelt vägede paigutamisele Ukrainasse. Eesti on vastu ka Ühendkuningriigi plaanidele paigutada Ukrainasse ümber Balti riikide kaitseks mõeldud Briti väed.
Praegu kaitseb Leedut Saksa brigaad, mis asub lähikuudel riigi pinnale, Lätit kaitsevad Kanada juhitud mitmerahvuselised väed ja Eestit kaitseb Briti brigaad, mille saab Ühendkuningriigist lühikese etteteatamisega välja saata.
„Meil on Eestis hetkel veidi alla tuhande Ühendkuningriigi sõduri,” ütles Briti kaitseminister John Healey selle nädala alguses. „See järjekindel raudne pühendumine Eestile jätkub – ja see jätkub, sest Eesti ja meie väed… on NATO eesliinil.”
