Euroopa tippdiplomaat Kaja Kallas hellitas suuri lootusi mobiliseerida koguni 40 miljardit eurot sõjalist abi, et tugevdada Ukraina positsiooni lahinguväljal ja eelseisvatel kõnelustel Venemaaga.

Kuid kui EL-i liidrid lõpetasid neljapäeval Brüsselis kogunemise, jäid plaanist alles vaid riismed – see pole päris surnud, kuid esialgsest ambitsioonist oluliselt vähenenud, vahendab Politico.

Mitmed EL-i diplomaadid ütlesid, et probleemid said alguse plaani algusest, kui Eesti endisel peaministril ei õnnestunud olulistelt sidusrühmadelt eelnevat poolehoidu võita. Protsess „keeras ära”, võttis üks diplomaat kokku.

„Kallase plaani” esialgne sõnastus oli tarnida Ukrainale 2025. aastal vähemalt 1,5 miljonit mürsku. Eelmisel kuul esitatud idee lükati Ungari veto tõttu tagasi. Seejärel proovis ta uuesti, üritades riikide koalitsiooni, kes on valmis kaevuma oma relvaladudesse ja riigikassasse, et toimetada sel aastal Ukrainale kuni 40 miljardi euro eest sõjalist abi.

Kallase ja Ukraina kahjuks ei jäänud tema plaan ellu Euroopa Liidu tegelikkuse mõjul, kus huvi Kiievi heaks ohverdada on riigiti järsult erinev.

Venemaa ohust palju kaugemal asuvad lõunapoolsed riigid on vähem innukad kui idas või põhjas asuvad. Kuid lõpuks keeldus isegi Prantsusmaa, bloki suurim sõjaline jõud, abipaketile toetuse andmisest.

Põhjus polnud Kallase proovimise puudumine.

Kolmapäeval kirjutas ta välis- ja kaitseministritele, pakkudes välja palju tagasihoidlikuma plaani, kutsudes „esimese sammuna” üles tarnima Ukrainale 2 miljonit suurekaliibrilist mürsku.

„Reaalne plaan on 5 miljardit eurot laskemoona jaoks ja selle kallal me praegu töötame,” ütles ta enne juhtide koosoleku algust ajakirjanikele. „Selline kogus laskemoona on turul saadaval ja see võidakse tarnida 2025. aastal.”

Tema üleskutset kordas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes ütles juhtidele videolingi vahendusel: „Me vajame raha suurtükimürskude jaoks ja hindaksime Euroopa toetust niipea kui võimalik vähemalt 5 miljardi euroga.”

Kuid vaatamata sellele, et Kallase esialgset ambitsioonikust on oluliselt vähendatud, pole isegi see pingutus siiani piisavat toetust kogunud.

Kallase katse päästa oma plaan selle ulatuse vähendamisega tuli pärast seda, kui Prantsusmaa, Itaalia ja Slovakkia suursaadikud andsid kolmapäeval löögi, rõhutades, et plaan peaks kutsuma riike üles panustama ainult „vabatahtlikul alusel”, vähendades seeläbi survet osaleda.

Probleem ei olnud ainult selles, et mõned riigid lihtsalt ei taha Ukrainale rohkem anda, mainides eelarveküsimusi, või selles, et teised eelistavad oma abi kahepoolselt kohale toimetada. Vaid oli ka selles, et enne oma plaani tutvustamist ja liikmesriikidelt raha juurde panemist ei õnnestunud Kallas nendega korralikult konsulteerida.

„Ta käitub endiselt nagu peaminister, ta pole aru saanud, et tal on nüüd teistsugune töö,” ütles Kesk-Euroopa diplomaat.

Teine oluline viga oli kolme EL-i diplomaadi sõnul selliste võtmeriikide nagu Prantsusmaa ja tippametnike nagu Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni mõjuvõimsa abi Bjorn Seiberti toetuseta jäämine.

Kallase suutmatus oma plaani läbi suruda rõhutab kõigi 27 riigi ühise suuna ühendamise raskust.

Löök Kallase autoriteedile on ilmne. „Kui te räägite igal pool, nagu ta teeb ja tal on õigus, et me peame ühtsust hoidma, siis peate ka selliseid olulisi algatusi ühtselt ette valmistama,” kurtis kõrge EL-i diplomaat.

„Selle oleks pidanud läbi arutama,” märkis ta.

Pole selge, mis tema relvajõupingutustest edasi saab, kuid Ukrainal on endiselt EL-i riikide ülekaalukas toetus.
See on muutumas harjumuseks, kuid 26 riiki (miinus Ungari) kiitsid heaks ühisavalduse, milles kinnitati „järjepidevat ja vankumatut toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele” ning lubatakse „jätkavalt pakkuda Ukrainale korrapärast ja prognoositavat rahalist toetust”.

Ungari peaminister Viktor Orbán jäi üksi.

„Orbán valis isolatsiooni ja illiberaalse demokraatia tee EL-i ja tegelikult ka Ungari ilmsete huvide vastu,” ütles üks diplomaat.

Püüdlused Ukraina abistamiseks jätkuvad järgmisel nädalal. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et „tahtega riikide koalitsioon” korraldab järgmisel neljapäeval Pariisis Ukraina-teemalise tippkohtumise, millest võtab osa ka Zelenski.