Euroopa Liit ei taha Ukraina tulevase kaitsmise arutelus rolli kaotada. Kakskümmend seitse isegi kaaluvad sõjaliste ja tsiviilmissioonide kaasamist, et heidutada Venemaa tulevast rünnakut pärast võimalikku rahulepingut.
Vastavalt tänase neljapäevase tippkohtumise järelduste eelnõule, mida nägi väljaanne El Pais, uurib kogukonnaklubi võimalust kasutada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika vahendeid, mis hõlmavad patrull-operatsioone, riigi julgeoleku tugevdamise missioone ja sõjaliste jõudude paigutamist Euroopa lipu all, näiteks neid, mida on juba kasutatud Atalanta piraatlusvastases missioonis Mosambiigi toetusmissioonis.
„Euroopa Liit ja liikmesriigid on valmis jätkuvalt panustama julgeolekutagatistesse vastavalt oma pädevusele ja võimalustele,” seisab järeldusdokumendis, mida 27 liikmesriigi juhid arutavad sel neljapäeval Brüsselis toimuval erakorralisel Euroopa Ülemkogul, millest võtab osaliselt osa ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski. See ei saa olema lihtne arutelu. Ungari peaminister, Kremlile lähedane Viktor Orbán ähvardab panna veto igasugusele Ukrainaga seotud järeldusele.
Arutelu nende turvatagatiste üle on „veel poolik”, ütleb kogukonna kõrge allikas. Tegelikult ei täpsusta kakskümmend seitse, milliseid julgeoleku- ja kaitsepoliitika (PCSD) vahendeid nad analüüsivad. Ometi panid nad võimaluse lauale (ja esimest korda) seadsid tee Venemaa algatatud sõja järgseks päevaks. Ja ennekõike teeb see selgeks enamiku liikmesriikide kavatsuse osaleda mingil moel rahu säilitamises Ukrainas Vene agressori vastu. Praegu on EL-il käimas 21 ÜJKP missiooni ja operatsiooni, sealhulgas 12 tsiviil-, kaheksa sõjalist ja üks tsiviil-sõjaline segaalgatus.
Hüpe, mille EL on teinud – kaitsetooni muutumise ja ümberrelvastamise teadetega – tuleb lõhe ajal vabariiklase Donald Trumpi USA-ga, mis näitab üha enam läheduse märke Venemaaga ja sunnib Euroopat hoolitsema üksi omaenda julgeoleku eest, sealhulgas päev pärast sõda Ukraina julgeoleku eest, mille neljas aasta on juba alanud. Selles tormilises kontekstis kaotab Euroopa Liit oma jalgealust Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi juhtkonna ees, pidades otsest dialoogi Washingtoniga. London ja Pariis edendavad „vabatahtlike koalitsiooni” moodustamist, mis hõlmab mitut riiki, et aidata kaasa Ukraina kaitsmisele kohapealsete vägede, luure- ja logistilise panusega.
Kõigele vaatamata ei taha Euroopa Ameerika liitlase nabanööri täielikult läbi lõigata. Ukraina tulevane julgeolekuarhitektuur sõltub endiselt USA-st, kui Washington mingil moel kaasa ei löö – isegi kui mitte maapealsete vägede, vaid õhutoetuse ja luurega –, sest nende arvates on oluline, et mudel oleks jõuline ja Venemaa presidendi Vladimir Putini suhtes tõeliselt heidutav. „Turvagarantiid tuleb vastu võtta konsulteerides Ukrainaga, samuti mõttekaaslaste ja NATO partneritega,” rõhutatakse sel neljapäeval Brüsselis toimuva erakorralise tippkohtumise järelduste eelnõus, mis on arutelu ootel ja mis võib veel muutuda.
„Enamiku liikmesriikide sõnum on, et me peame jätkama Ukraina sõjalist toetamist,” ütles Brüsseli kõrge ametnik. „Järgmine samm on julgeolekugarantiid ja vaatamine, mida EL saab teha. Esimene asi on tugevdada oma armeed järjekordse võimaliku agressiooni korral,” jätkab allikas. Niinimetatud porgandistrateegia – Kiievi relvastamine selliselt, et see poleks seeditav igasugusele agressioonile – oleks esimene julgeolekugarantii, enamiku kogukonna partnerite ja Euroopa liitlaste jaoks kõige soovitavam ja teostatavam. „Teine mõõde on analüüsida, kas liit on valmis panustama ka muul viisil, näiteks vägede maale paigutamisega. See on arutelu, mis on veel ennatlik, sest relvarahu veel ei ole. Kuid me ei saa eirata, et on liikmesriike, kes on juba öelnud, et nad on valmis,” rõhutab kõrge ametnik.
Arutelus julgeolekugarantiide ja selle üle, kuidas see kilp dialoogilaua taga üles ehitataks, püüab EL ühineda teiste sarnaselt mõtlevate liitlastega. Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas kohtuvad reedel videokonverentsi teel riikidega, kes ei ole EL-i liikmed, nagu näiteks Ühendkuningriik, Norra või Türgi, kes on osalenud debattidel Ukraina üle, näiteks eelmisel nädalal Londonis.
Ent Ungari veto – mis on läinud nii kaugele, et nõuab EL-ilt otseläbirääkimiste alustamist Venemaaga – ähvardus Ukraina toetamise mis tahes sõlmimise suhtes võib õõnestada enamuse püüdlusi ühise seisukoha näitamiseks. Seetõttu usuvad mõned hääled, et ülejäänud liikmesriigid peavad edasi liikuma. Nad isegi propageerivad selle julgeolekuarhitektuuri nimel rääkimist „eurooplastest”, mitte „Euroopa Liidust”.
USA läbirääkimised Venemaaga rahu saavutamiseks Ukrainas ja kahe riigi kahepoolsete suhete taastamiseks kulgevad Trumpi tõukejõul kiiresti. Ja vabariiklane, kes on peatanud sõjalise abi andmise Ukrainale ja luureteabe edastamise, avaldab jätkuvalt Zelenskile survet, et ta nõustuks mõne tema tingimusega. EL ei ole saavutanud kohta läbirääkimiste laua taga. Ja sellel on vähe survehoobasid selle saavutamiseks USA administratsiooniga, mis ähvardab ka kaubandussõjaga klubi, mis ühendab 27 riiki ja 450 miljonit kodanikku.
Üks neist hoobadest on just nimelt panus sissetungitud riigi kaitsmisse vägede paigutamisega. Mõni nädal tagasi uuris Washington Euroopa NATO liitlastelt, milline sõjatehnika neil on ja mida nad Venemaa agressiooni korral ette võtaksid.
Kahekümne seitsme juhid rõhutavad: „Ukraina üle läbirääkimisi ei saa pidada ilma Ukrainata. Euroopa julgeolekut mõjutavad läbirääkimised ei saa toimuda ilma Euroopa osaluseta,” öeldakse järeldusdokumendis, mis on arutelu ootel ja mis võib veel muutuda. Ja lisatakse: „Ukraina, Euroopa ja maailma julgeolek on läbi põimunud.”
