Suurbritannia on vähendanud oma sõjalist jalajälge Eestis sadade sõdurite võrra ja vähem kui kümne tankini, vaatamata lubadusele seda suurendada, et võidelda Venemaa kasvava ohuga, vahendab Times.

Briti sõjaväe finantsprobleemid on liitlaste hinnangul nii tõsised, et Ühendkuningriigil on raskusi NATO idatiiva ees võetud kohustuste täitmisega, väidab endine Eesti kaitseväe juhataja.

Praegune Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ütles Times Radio’le, et Ühendkuningriik ei suuda kevadel õppuseks kokku panna brigaadisuurust, tavaliselt 3000–5000 sõdurist koosnevat väge ning see teeb talle muret, et Ühendkuningriik ja teised ei „võta meie kaitset tõsiselt”.

„Ühendkuningriigil on raskusi ühe brigaadi koondamisega operatsioonidel osalemiseks. Ma näen seda Eestis iga päev,” sõnas ta.

Ta ütles, et Ühendkuningriik ei saa selle aasta mais saata brigaadisuuruseid vägesid Baltikumi ühele suurimale NATO õppusele Siil.

Küsimusele, kas see on murettekitav, vastas ta: „Muidugi teeb mulle muret, et me ei võta oma kaitset tõsiselt.”

„Ühendkuningriik ei tule õppustele täie võimuga, sest neil on rahastamisega probleeme,” lisas ta. Terras oli kaitseväe juhataja kuni 2018. aastani.

Teised kaitseallikad ütlesid, et Ühendkuningriigil on Eestis umbes 1000 Briti sõdurit – see on 650 sõduri võrra vähem alates 2022. aasta aprillist, mil Eestis oli 1650 sõdurit.

Üks kohalik allikas kinnitas ka, et riigis oli lisaks muudele soomusmasinatele vähem kui kümme Briti Challengeri tanki.

Aasta 2022 juunis Madridis toimunud NATO tippkohtumisel ütles toonane kaitseminister Ben Wallace, et Eestisse suunatakse veel 1000 Ühendkuningriigi sõdurit, et luua brigaadisuurune umbes 2650 sõjaväelasest koosnev vägi.

Toona teatati, et riiki võidakse saata paarsada lisasõdurit, kes juhivad uut ühe tärniga peakorterit – koos brigaadiülemaga –, ülejäänud neist asuvad Ühendkuningriigis, kuid nad on valmis mõne päeva jooksul kohale lendama.

Kuid selle asemel, et pärast seda Eestisse rohkem sõdureid saata, on kaitseministeerium vähendanud oma jalajälge riigis ja NATO kohustust umbes 1000 sõdurile, nagu see oli enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Kuna Ühendkuningriik otsustas mitte paigutada riiki alaliselt brigaadisuuruseid vägesid, siis arvatakse, et valitsus lubas selle asemel saata brigaadisuurused väed Eestisse õppustele. Terrase väitel ei suuda Ühendkuningriik ka seda teha.

Samal ajal kavatseb Saksamaa NATO kohustuste raames saata 2027. aastaks Leetu alaliselt enam kui 5000 sõjaväelasest koosneva brigaadi.

Üks diplomaatiline allikas lükkas Terrase märkused siiski ümber, öeldes, et „lähetatavus on võtmetähtsusega”, mis viitab sellele, et vägede võime reageerida mis tahes ohule on praegu parem kui varasematel aastatel.

Terrase kommentaarid tekitavad küsimusi selle kohta, kuidas oleks Ühendkuningriigil võimalik panustada Ukraina rahuvalvejõududesse, kui rahulepingus kokku lepitakse.

Kuningliku Ühendatud Teenuste Instituudi (RUSI) sõjateaduste direktor Matthew Savill ütles eelmisel nädalal, et kui Ühendkuningriik lähetab Ukrainasse pikaks ajaks 5000-mehelise väe, avaldaks see tõenäoliselt mõju tema NATO kohustustele.

Liberaaldemokraatide parlamendisaadik ja endine armeeohvitser Mike Martin ütles: „Ma arvan, et valitsus peab olema Venemaale saadetavate signaalide suhtes üsna ettevaatlik, kui öeldakse, et suurendatakse vägesid, kuid tegelikult vähendatakse neid – sõnade ja tegude vahelise lõhe paljastamine saadab Vladimir Putinile väga vale signaali.”

Briti kaitseminister John Healey kohtus kolmapäeval kaitseministeeriumis oma Eesti kolleegiga, kus ta arutas Ühendkuningriigi „raudkindlat pühendumist” riigile.

Healey ütles ajakirjanikele antud briifingul, et Briti väed on Eestis „kõrgelt hinnatud”. Ta ütles: „Nad töötavad koos, me treenime koos, tegutseme koos ja planeerime koos.”

Ta ütles, et Ühendkuningriigi väed koos oma Eesti liitlastega on „eesliinil” ja „tugevdavad seda idatiiba Venemaa piiril ning on väga oluline osa NATO kaitsepositsioonist”.