Terrorismivastase võitluse politsei uurib praegu elektrialajaama tulekahju, mis sulges Londoni Heathrow lennujaama terveks tänaseks päevaks, kuna väidetakse, et tegemist võib olla Venemaa sabotaažirünnakuga, mis on seotud Vladimir Putini kampaaniaga.

Täna mõjutab see enam kui 1300 lendu Ühendkuningriigi kõige aktiivsemasse lennujaama ja sealt välja, kuna see suleti pärast tulekahju lähedal asuvas North Hyde’i elektrialajaamas, vahendab Daily Mail.

Tuhanded kodud jäid vooluta ja evakueeriti üle 100 inimese pärast seda, kui alajaama trafo süttis tohutu plahvatuse kõlades.

Lääne võimud on süüdistanud Venemaad ja tema volitatud esindajaid kümnete rünnakute ja muude intsidentide korraldamises kogu Euroopas alates kolme aasta tagusest sissetungist Ukrainasse.

Nad väidavad, et häirete kampaania on president Putini sõja laiendus, mille eesmärk on külvata lõhesid Euroopa ühiskondades ja õõnestada toetust Ukrainale – kuigi Kreml on eitanud läänevastaste sabotaažipüüdluste teostamist.

Selle nädala alguses nõustus Putin pärast telefonikõnet USA presidendi Donald Trumpiga piiratud relvarahuga, mis peatab Venemaa rünnakud Ukraina energiainfrastruktuuri vastu.

Nüüd analüüsivad eksperdid, kas Venemaa võib olla seotud Ühendkuningriigi alajaama tulekahjuga, mis mõjutab 679 maanduvat lendu ja 678 väljumist Heathrowst.

Uurimisse kaasatakse terrorismivastase võitluse politsei, kuna on vaja kiiresti välja selgitada, kas tegemist oli sabotaažiga, ja pakilised turvaküsimused, mis on seotud sellega, kuidas üks tulekahju hävitas suure infrastruktuuri, teatas The Times.

See juhtus pärast seda, kui Vene spioonid saatsid Lääne-Euroopasse paki elektrilisi seksilelusid, enne kui varjasid Ühendkuningriigi ja Saksamaa DHL-i ladudes eelmise, 2024. aasta juulis süüteseadmeid, millega väidetavalt katsetati USA-sse suunduva lennuki ründamist.

Reageerides täna Heathrow tulekahjule ütles turvaekspert Will Geddes: „Heathrow on püüdnud laieneda – see ei ole suurepärane reklaam nende võime kohta seda ohutult muuta.”

„Kui ma oleksin välismaa vaenulik pool ja tahaksin häirida ühte maailma kõige aktiivsematest lennujaamadest, tekitada rahvusvahelist piinlikkust, tekitada palju-palju küsimärke, siis võtaksin sihikule midagi alajaama taolist,” märkis ta.

„Venelased jälgivad kõike. Nad jälgivad meie fiiberoptikat mere all, nad jälgivad meie tuumaelektrijaamu, me teame, et praegu toimub vaenulik luure,” märkis ta.

„Nii et kui selline asi juhtub, tuleb öelda, et kui ma oleksin Venemaa, siis keskendaksin samuti sellele oma tähelepanu,” lisas ta.

Ta ütles, et juhtum võib olla sarnane sabotaažiga kui Prantsusmaal enne juulis toimuvaid Pariisi olümpiamänge puhkesid raudteel tulekahjud.

Geddes jätkas: „Kui keegi seda teeks, oleks vaja eelnevalt läbi viia tõsine luure, et teha kindlaks, et tegemist on tohutu haavatavusega”

„Nad oleksid pidanud kindlaks tegema, milline on selle alajaam, milline kallutus ja vastutuse sügavus ja mõju avaldaks ilmselgelt mitte ainult kohalikele kodudele, vaid ka Heathrow lennujaamale endale,” märkis ta.

„Või on lihtsam vastus, et need tüübid on magama jäänud ja nad ei ole seda alajaama ette valmistanud võimalike elektrikatkestuste, tulekahjude või muu sellise puhuks,” sõnas ta.

„Kus on tulekustutussüsteem, miks see ei ole töötanud? Kas see on vigane või oli rikutud?” küsis ta.

Ta ütles, et Venemaal ja teistel vaenulikel riikidel oleks hea meel näha kaost, mille see on põhjustanud, „ja see ei jää väljaspoole vaenuliku välisriigi võimalusi, et rünnata alajaama või võtmeobjekti toiteallikat või elektrivõrku”.

Venemaa ekspert ja endine konservatiivide parlamendisaadik Bob Seely ütles, et Heathrow’ kaos oli vähemalt „hoiatus” sabotaažiohu eest.

Ta ütles: „See on paljastanud tohutu turvaaugu. Kui alajaama tulekahju võib sulgeda ühe maailma suurima lennujaama ja Suurbritannia kõige aktiivsema lennujaama, näitab see ohtlikku vastupidavuse puudumist.”

„Me peaksime suurendama oma kriitilise tähtsusega infrastruktuuri vastupidavust, eriti arvestades Venemaa sabotaažioperatsioonide kasvu Euroopas, samuti kodumaise terrorismi või äärmuslike protestide ohtu, mille eesmärk on tänapäeva elu peatada,” märkis ta.

Dr Seely, kelle uus raamat „New Total War” ilmub sel suvel lisas: „Kuni me ei avasta muud, oli see suure tõenäosusega õnnetus, kuid see on ka hoiatus meile.”

„Peame oma kriitilise tähtsusega riiklikus infrastruktuuris kavandama ja suurendama vastupidavust,” sõnas ta.

Sky Newsi julgeoleku- ja kaitsetoimetaja Deborah Haynes ütles: „Inimesed, kes jälgivad Venemaa ebatavalise sõja kampaaniat Euroopas, ärkavad tõenäoliselt mõtlema, kas tulekahju, mis katkestas Heathrow elektrienergia, oli õnnetus või midagi kurjakuulutavat.”

„Muidugi on võtmetähtsusega mõista, kuidas või miks alajaama tulekahju alguse sai. Mõlemal juhul… see pigem tõstab esile nii kriitilise tähtsusega riikliku infrastruktuuri haavatavust nagu meie suurim ja tähtsaim tsiviillennujaam,” märkis ta.

Katastroofidele reageerimise ja taastumise nõunik ning raamatu „Kui tolm settib” autor, professor Lucy Easthope lisas: „Tegelikult pole vahet, kas see oli Bici tulemasin ja ajalehtede hunnik või tahtlik rünnak.”

„Kumbki näitab riigi infrastruktuuri praegust haavatavust, tsiviilkaitset – kasutan seda terminit meelega – ning reageerimise ja valmisoleku ressursse,” sõnas ta.

ITV saate Good Morning Britain peakorrespondent Richard Gaisford ütles: „Heathrow lennujaam on Ühendkuningriigi riikliku infrastruktuuri võtmeelement.”

„Nüüd on selle seisanud tulekahju väljaspool selle hästi kaitstud piire, mis tekitab kogu maailmas kaose. Turvateenistused peavad kaaluma sabotaaži,” lisas ta.

Ja Nick Ferrari küsis oma LBC raadio hommikusaates: „Kas keegi teab, kus Vladimir Putin eile õhtul pliivaba purgiga ringi eksles?”

Samal ajal väitsid ka Vene trollid sotsiaalmeedias, et Heathrow tulekahju võis olla Putini sabotaažioperatsioon.

Üks Kremli rahastatud Readovka Telegrami kanali postitus teatas: „Petrov ja Boširov tulid taas katedraali vaatama.”

Aleksander Petrov ja Ruslan Boširov – pärisnimed Anatoli Tšepiga ja Aleksandr Miškin – olid kurikuulsad kahtlusalused topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Novitšoki mürgitamises Salisburys 2018. aastal.

Salisbury katedraali külastanud turistidena esinenud GRU sõjaväeluure ohvitserid on Suurbritannias tagaotsitavad nii mõrva kui ka mõrvakatse pärast.

Kuid sellest ajast alates on nad väidetavalt juhtinud suurt Venemaa operatsiooni lääneriikide saboteerimiseks.

Teine kommentaar ütles: „Kas Petrov ja Boširov on puhkusel?” Ja kolmas kirjutas: „Nüüd läksid Petrov ja Boširov Big Beni vaatama. Ekskursioon oli edukas.”

Neljas ütles: „Seega üritab Putin [selle tulekahjuga] murda Briti rahva tahet aidata oma Ukraina vendi tasuta.”

Ja viies küsis: „Kas nad hakkavad uuesti otsima „Vene jälge”?”

Ühendkuningriigis ütles parlamendi alamkoja transpordikomisjoni esinaine, et praegu on „spekulatiivne” oletada, et Heathrow tulekahju põhjustas midagi kurjakuulutavat.

Times Radio küsimusele, kas tema arvates võis tulekahju olla tahtlikult põhjustatud, vastas leiboristide parlamendisaadik Ruth Cadbury: „Ma arvan, et see on mõnevõrra spekulatiivne.”

„Ilmselt on selle kohta küsimusi ja ma ei tea piisavalt elektrit, kuid see, et lennujaam sõltub ühest alajaamast, tekitab küsimusi,” ütles ta.

Ta lisas, et on „väga-väga murettekitav”, et „üks alajaam võib lennujaama sulgeda ja alternatiivset energiaallikat pole”.

Samal ajal ütles energiaminister Ed Miliband, et valitsus teeb kõik endast oleneva, et Heathrow’le elektrienergia taastada.

Sky News küsis temalt, kas selle küsimuse lahendamiseks kutsutakse kokku kõrgemate ministrite Cobra kohtumine.

Miliband vastas: „Olen kindel, et valitsus koguneb kõige sobivamal viisil. Ma ei kavatse selle täpset vormi ette öelda, kuid olen sellel teemal juba oma kolleegidega ühendust võtnud.”

„Nagu ma ütlen, olen rääkinud elektrivõrguga, kes on tõesti selle epitsentris, ja me teeme kõik endast oleneva nii elektrienergia taastamiseks kui ka elektrivõrgu abistamiseks,” lisas ta.

„Et seda teha ja tagada, et DfT (transpordiamet) ja valitsus tervikuna annaksid oma osa reisijatele tekitatavate häirete minimeerimisel nii hästi kui võimalik,” sõnas ta.

BBC-le rääkides ütles Miliband, et tulekahju oli „enneolematu sündmus” ja „peame hoolikalt vaatama” selliste suurte institutsioonide nagu lennujaam vastupidavust.

Ta ütles Raadio 4 saatele Today: „Rääkisin täna hommikul elektrivõrguga. Ilmselgelt on selles alajaamas toimunud katastroofiline tulekahju, mis on nende kogemuste põhjal tegelikult enneolematu sündmus.”

„Tundub, et see on välja löönud nii varugeneraatori kui ka alajaama enda. Mida ma tean, on see, et nad töötavad nii palju kui võimalik, et taastada nii elektrienergia kui ka tulekahju kustutamine,” märkis ta.

„Praegu on liiga vara öelda, mis selle põhjustas, kuid arvan, et ilmselgelt peame hoolikalt uurima põhjuseid ning ka kaitset ja vastupidavust, mis on olemas selliste suurte institutsioonide jaoks nagu Heathrow. Iga sellise sündmuse puhul peame mõistma selle põhjuseid ja võtma sellest õppust,” jätkas ta.

Tulekahju sai alguse pärast seda, kui Associated Press dokumenteeris 59 intsidenti, milles Euroopa valitsused, prokurörid, luureteenistused või teised lääne ametnikud süüdistasid Venemaad, Venemaa või tema liitlase Valgevenega seotud rühmitusi küberrünnakutes, propaganda levitamises, tapmiste kavandamises või vandalismiaktides, süütamises, sabotaažis või spionaažis alates sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Juhtumid ulatuvad autode heitgaasitorusse paisuva vahu laskmisest Saksamaal kuni kaubalennukitesse lõhkeainete paigutamiseni.

Nende hulka kuuluvad kaupluste ja muuseumi põlema süütamine; häkkimine, mis oli suunatud poliitikute ja kriitilise infrastruktuuri vastu; ja Ühendkuningriigis süüdi mõistetud grupi kaudu luuramine.

Suurbritannia välisluureteenistuse MI6 juht Richard Moore nimetas seda novembris „jahmatavalt hoolimatuks kampaaniaks”.

Venemaa seotuse tõestamine mis tahes intsidentides võib olla keeruline ja Kreml on eitanud läänevastase sabotaažikampaania läbiviimist – kuid rohkem valitsusi omistavad avalikult rünnakud Venemaale.

Alliansi sellistele ohtudele reageerimise eest vastutava NATO ametniku James Appathurai sõnul on väidetaval häiretel kaks eesmärki.

Üks on tekitada „poliitilist rahutust” ja õõnestada kodanike toetust nende valitsustele ning teine ​​on „alandada toetust Ukrainale”, ütles innovatsiooni, hübriidi ja kübervaldkonna ministri asetäitja Appathurai.

AP rääkis uurimise käigus 15 praeguse ametnikuga, sealhulgas kahe peaministriga, ning viie Euroopa luureteenistuse, kolme kaitseministeeriumi ja NATO ametnikega, lisaks ekspertidele.

Eksperdid ütlevad, et kampaania ulatus on eriti murettekitav ajal, mil USA toetus Ukrainale on kõikuv ja Euroopa liitlased seavad kahtluse alla Washingtoni usaldusväärsuse julgeolekupartneri ja liitlasena.

Juhtumid on erinevad ja suurim kontsentratsioon on riikides, mis on Ukraina peamised toetajad.

Mõnel intsidendil olid katastroofilised tagajärjed, sealhulgas massilised inimohvrid, näiteks kui pakid plahvatasid Saksamaa laevandusrajatistes ja Ühendkuningriigi ametnikud kahtlustasid, et need pakid olid osa Venemaa luure laiemast plaanist paigutada pomme USA-sse ja Kanadasse suunduvatele kaubalennukitele.

Teisel juhul avastasid lääne luureagentuurid nende sõnul Venemaa vandenõu tappa Ukrainale relvi tarniva Saksa suure relvatootja juht.

Euroopa võimud uurivad mitmeid Läänemere-aluse infrastruktuuri, sealhulgas Eestit ja Soomet ühendava elektrikaabli kahjustamise juhtu.

Soome võimud pidasid pärast seda, kui kaabel ja teised kahjustada said kinni laeva, mida kahtlustatakse kuulumises sanktsioonide vältimiseks kasutatud Venemaa varilaevastikku.

Kui Prantsuse kaitseministeeriumi võltsveebisait väitis, et kodanikke kutsutakse Ukrainasse sõdima, mõistis Prantsuse minister selle hukka kui Venemaa desinformatsiooni.

Saksa võimud kahtlustavad, et Venemaa on kampaania taga, mille eesmärk oli enne riiklikke valimisi paljude autode heitgaasitorude blokeerimiseks, ütles Euroopa luureametnik, kes soovis tundlikel teemadel anonüümsust.

Eesti, Poola, Läti ja Soome ametnikud on samal ajal süüdistanud Venemaad ja Valgevenet migrantide suunamises nende piiridele.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles AP-le, et Kremlile ei ole kunagi esitatud süüdistusi toetavaid tõendeid, ja ütles: „Kindlasti lükkame kõik süüdistused tagasi.”

AP uuris pärast Moskva sissetungi sadu juhtumeid, mida kahtlustatakse olevat seotud Venemaaga ja millest teatati avalikes allikates nagu kohalik meedia ja valitsuse veebisaidid.

Nad arvati AP loendisse alles siis, kui ametnikud tõmbasid selge seose Venemaa, venemeelsete rühmituste või liitlase Valgevenega.

Ligikaudu veerandil juhtudest on prokurörid esitanud süüdistuse või kohus mõistnud inimesi sabotaaži toimepanemises süüdi. Kuid paljudes teistes pole konkreetset süüdlast avalikult tuvastatud ega kohtu alla antud.

Riigid on alati nuhkinud oma vaenlaste järele ja teinud pikki propagandakampaaniaid, et edendada oma huve välismaal.

Kuid pärast sissetungi Ukrainasse on Moskva muutunud julgemaks, rünnates Läänt sabotaaži, vandalismi ja süütamisega, lisaks varem kasutatud taktikatele, sealhulgas tapmiste ja küberrünnakutega, ütles Washingtoni Atlandi Nõukogu rünnakute ekspert Elisabeth Braw.

„See, kuidas saate täna riiki nõrgestada, ei ole sellesse tungimine,” ütles ta.

Hiinat on süüdistatud samuti spionaažis ja küberoperatsioonides Euroopas ning Wall Street Journal teatas, et Ukraina võimud vastutavad torujuhtmete Nord Stream 1 ja 2 õhkimise eest 2022. aastal. Kiiev on seda eitanud.

„Mitmed riigid tegelevad hübriidoperatsioonidega,” ütles Saksamaa Marshalli fondi demokraatia tagamise liidu tegevdirektor David Salvo. „Venemaa on Euroopas ülekaalukas süüdlane.”

Koordineeritud lähenemine – eriti luureandmete jagamine – on ohtude jälgimisel ja tõrjumisel ülioluline, ütles Appathurai.

See koostöö – mis pole kunagi lihtne, kuna luureandmeid ei jagata ühiselt NATO liikmete vahel – seisab nüüd silmitsi uute väljakutsetega, kuna Trumpi administratsioon seab üha enam kahtluse alla alliansi rolli, võtab omaks Venemaa ja suhtleb oma Euroopa partneritega.

Siiski, kui kampaania ulatus muutub selgemaks, muutuvad mõned riigid enesekindlamaks.

Appathurai viitas kahtlustatavale sabotaažile Läänemerel, kus NATO on käivitanud kriitilise infrastruktuuri kaitsmise missiooni.

„Kui meil on võimalus ohtu peatada,” ütles Braw, „siis peame tegema koostööd.”