Ukraina vajab pärast sõjategevuse lõppu Venemaaga „tõsist” Euroopa panust võitluseks valmis olevate sõdurite, mitte rahuvalvajate näol, ütles president Volodõmõr Zelenski nõunik eile kolmapäeval 26. märtsil agentuurile AFP.

Ukraina presidendi administratsiooni juhi asetäitja Igor Žovkva osales kõnelustel USA esindajatega Jeddas ja viimati Riyadhis.

Ta rääkis AFP-le enne Pariisis toimuvat uut tippkohtumist niinimetatud „tahte koalitsioonist” – riigid üle Euroopa ja kaugemalgi, kes on valmis andma Ukrainale julgeolekugarantiid, vahendab France24.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et rahulepingu allkirjastamise korral võidakse Ukrainasse saata Euroopa sõjalised jõud, et tagada rahulepingu „austamine”.

„Me ei vaja pelgalt kohalolekut, et näidata, et Euroopa on kohal,” ütles Žovkva.

„Me ei vaja rahuvalvajaid, siniseid kiivreid, relvastamata ega mida iganes,” sõnas ta. Ta rõhutas, et Kiiev ei vaja Euroopa vägesid „Venemaaga võitlemiseks”.

Ukraina võimud on aru saanud, et kontaktliinil ei ole rahvusvahelisi vägesid ning Kiiev peab „eelkõige lootma” oma relvajõududele, lisas ta.

Samas viitas ta, et Kiiev ootab Euroopalt tugevat kohalolekut Ukrainas ja sõdureid, kes on valmis mitmesugusteks stsenaariumideks, sealhulgas raketi- või droonirünnakuteks.

„Kui Euroopa riigid võtavad oma panust tõsiselt, peaksid nad seda tõsiselt võtma,” ütles Žovkva.

Ta keeldus ütlemast, kui palju Euroopa sõdureid Ukraina sõjajärgselt vajab või kuhu neid paigutada. Ta ütles vaid, et „meil pole vaja ainult 5000 või 10 000”.

„Ja oluline ei ole summa… Samuti on nende valmisolek võidelda, kaitsevalmidus, valmisolek olla varustatud ja valmisolek mõista, et Ukraina on Euroopa julgeoleku vältimatu osa,” lisas ta.

„Iga sõdur peab olema valmis reaalses lahingus osalema,” ütles inglise keelt kõnelev läbirääkija. „Seda ukrainlased teevad rohkem kui kolm aastat.”

Ta arvas, et Euroopa sõdurid võiksid aidata kindlustada Ukraina piiri Valgevenega, vabastades Ukraina väed ohtlikumatesse piirkondadesse.

„Me ei vaja rahvusvahelist kohalolekut kuskil Lvivis,” ütles ta, viidates Lääne-Ukrainas asuvale linnale, mis on rindejoonest kaugel.

Diplomaatilise allika sõnul on neljapäevastel kõnelustel osalema kutsutud üle 20 riigi, sealhulgas Suurbritannia, Kanada, Norra ja Türgi.

Kolmapäeval pidi Macron võtma vastu Zelenski Elysee palees, et pidada enne tippkohtumist kahepoolseid kõnelusi.