Venemaal Kurski oblastis võidelnud Ukraina sõdurid kirjeldavad taganemist „nagu stseeni õudusfilmist”. BBC sai Ukraina sõjaväelaste tunnistused, kes räägivad „katastroofilisest” taganemisest tugeva tule all, hävitatud varustuse kolonnidest ja Vene drooniparvede pidevatest rünnakutest.

Sotsiaalmeedia vahendusel suhelnud sõduritele anti nende identiteedi kaitseks varjunimed. Mõned nende tunnistused rääkisid „kokkuvarisemisest”, kui Ukraina kaotas Sudža linna.

Ukraina piirangud ajakirjanike rindele kohale minemisele on viinud selleni, et olukorrast on võimatu saada täielikku pilti.

Aga nii kirjeldasid juhtunut viis Ukraina sõdurit.

Volodõmõr: „Droonid ööpäevaringselt”

9.märtsil saatis Volodõmõr Telegrami kanali kaudu BBC-le teate, milles ütles, et viibib endiselt Sudžas, kus valitseb „paanika ja rinde kokkuvarisemine”.

Ukraina väed „püüavad taanduda – sõdurite ja varustuse kolonnides. Nende pihta tulistavad teel Vene droonid. Päeval on võimatu lahkuda”.

Inimeste liikumine, materiaalne ja tehniline tugi ning varustus sõltus ühest põhimarsruudist Sudža ja Ukraina Sumõ oblasti vahel.

Volodõmõri sõnul oli kuu aega tagasi sellel teel suhteliselt ohutu sõita. Kuid juba 9. märtsiks läks kõik „vaenlase tulekontrolli alla – droone lennutati ööpäevaringselt. Ühe minuti jooksul võib näha kahte-kolme drooni. Seda on palju,” ütles ta.

„Meil on siin kogu logistiline tugi ühel Sudža-Sumõ maanteel. Ja kõik teadsid, et [venelased] üritavad seda läbi lõigata. Aga see tuli meie väejuhatusele jällegi üllatusena.”

Selle artikli kirjutamise ajal, vahetult enne seda, kui Venemaa sai Sudža tagasi, ütles Volodõmõr, et Ukraina väed on kolmelt poolt surve all.

Maxim: „Avariilised autod blokeerivad teid”

Kuni 11. märtsini võitlesid Ukraina väed, et vältida tee läbilõikamist, öeldakse „Maximi” Telegrami teates. „Mõni päev tagasi saime korralduse kaitseliinidelt organiseeritud taganemisega lahkuda,” ütles ta ja lisas, et Venemaa on koondanud territooriumi tagasivõtmiseks märkimisväärsed jõud, „sealhulgas suur hulk Põhja-Korea sõdureid”.

Sõjaväeekspertide hinnangul on Venemaa Kurski oblasti tagasivallutamiseks koondanud kuni 70 000 sõjaväelasest koosneva väe, sealhulgas umbes 12 000 põhjakorealast.

Vene Föderatsioon saatis rindele ka oma parimad drooniüksused ning kasutas kamikaze- ja FPV-droone, et „võtta peamised logistikamarsruudid tulekontrolli alla”.

Oli ka mehitamata õhusõidukeid, mis olid operaatoritega ühendatud fiiberoptiliste kaablitega, mida ei saanud elektrooniliste vastumeetmega vaigistada.

Maximi sõnul suutis vaenlane selle tulemusel hävitada kümneid seadmeid ja rusud tekitasid varustusteedel ummikuid.

Anton: „Katastroofiline taganemine”

„Anton” nimetab olukorda tol päeval, 11. märtsil „katastroofiliseks”. Kolmas sõdur, kellega BBC rääkis, teenis Kurski rinde väejuhatuse staabis.

Ta tõi samuti esile Venemaa FPV droonide tekitatud kahju.

„Varem oli meil droonides eelis, nüüd enam mitte,” sõnas ta. „Anton” lisas, et Venemaal on eelis tänu täpsetele õhulöökidele ja suuremale sõjaväelaste arvule.

Ta ütles, et tarneteed on blokeeritud. „Logistika enam ei tööta – organiseeritud relvade, laskemoona, toidu ja vee tarnimine pole enam võimalik.”

„Anton” rääkis, et tal õnnestus öösel jalgsi Sudžast välja saada – „Ma oleksin mitu korda peaaegu surma saanud. Droonid on pidevalt taevas.”

Sõjavägi ennustas, et kogu Ukraina sillapea Kurskis läheb kaotsi, kuid „sõjalisest vaatenurgast on Kurski suund end ammendanud. Seda pole enam mõtet hoida”.

Lääne ametnike hinnangul osales Ukraina üksustes Kurski oblastis umbes 12 000 Ukraina relvajõudude sõdurit. Nad olid ühed kõige paremini koolitatud sõdurid, kes olid varustatud Lääne relvadega, sealhulgas tankide ja soomukitega.

Vene blogijad on avaldanud videoid, mis näitavad osa selle varustuse hävitamist või kinnipüüdmist.
13. märtsil teatas Venemaa, et olukord Kurskis on „täielikult meie kontrolli all” ja Ukraina on maha jätnud suure osa oma varustusest.

Dmõtro: „Surm oli sentimeetrite kaugusel”

11.-12.märtsi postitustes sotsiaalvõrgustikes võrdles neljas sõdur „Dmõtro” rindelt taganemist „stseeniga õudusfilmist”.

„Teed on täis sadu hävinud autosid, soomukeid ja ATV-sid. Haavatuid ja hukkunuid on palju,” märkis ta.

Tema sõnul jahtisid sõidukeid sageli korraga mitu drooni.

Ta kirjeldas, kuidas tema juhitud auto kinni jäi. Tema ja ta relvavennad üritasid autot välja lükata, kui Venemaa FPV droon neid sihtis.

UAV tabas sõidukit ja vigastas üht kaaslast. Mehe sõnul pidid nad kaks tundi metsas peituma, enne kui päästeti.

„Dmõtro” ütles, et paljud ukrainlased taganesid jalgsi ja „kutid kõndisid igaüks 15-20 km.” Tema sõnul on olukord muutunud „raskest ja kriitilisest katastroofiliseks”.

14.märtsi teates lisas „Dmõtro”: „Kurski oblastis on kõik läbi… operatsioon ei olnud edukas.”

Tema hinnangul on pärast esimest Venemaa territooriumile sisenemist augustis hukkunud tuhandeid Ukraina sõdureid.

Artjom: „Me võitlesime nagu lõvid”

Viies sõdur kõlas olukorra suhtes vähem süngelt. 13. märtsil saatis „Artjom” teate sõjaväehaiglast, kus teda raviti droonirünnaku käigus saadud šrapnellihaavade tõttu.

„Artjom” ütles, et ta võitles kaugemal lääne pool – Loknja küla lähedal, kus Ukraina väed osutasid tugevat vastupanu ja „võitlesid nagu lõvid”.

Ta usub, et operatsioon on saavutanud mõningast edu.

„On oluline, et praegu on Ukraina relvajõud loonud selle puhvertsooni, tänu millele venelased Sumõsse siseneda ei saa,” ütles ta.

Mis praegu toimub?

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski kinnitab, et Ukraina väed on taandunud „soodsamatele positsioonidele”, kuid jäävad Kurskisse ja teevad seda „nii palju, kui see on otstarbekas ja vajalik”.

Tema sõnul olid Venemaa kaotused operatsiooni käigus hukkunute, haavatute ja vangi langenutena üle 50 000 inimese.

Praegune olukord on aga hoopis teistsugune kui eelmise, 2024. aasta augustis. Sõjaväeanalüütikute hinnangul on enam kui kaks kolmandikku alguses saavutatud sillapeast kadunud.

Kõik lootused, et Ukraina suudab Kurski territooriumi mõne enda territooriumi vastu vahetada, on luhtunud.

Eelmisel nädalal ütles president Volodõmõr Zelenski, et usub, et Kurski operatsioon on „täitnud oma ülesande”, sundides Venemaad vägesid ida poolt välja viima ja leevendama survet Pokrovskile.

Aga mis hinnaga, pole veel selge.