Poliitilise ajaloo professor Juhana Aunesluoma ei pea Soome ja Eesti vahelist liitriiki kuigi realistlikuks.

Eesti juhtiv päevaleht Postimees avaldas veebruari lõpus analüüsi, milles käsitleti ideed, et Soome ja Eesti võiksid ühineda liitriigiks. Mõte oli selles, et riikidel oleks ühine armee, kuid siiski omaette põhiseadused, parlamendid, koolid ja maksumudelid.

Seda tüüpi konstruktsioonid on mõtteharjutused, mille peale mõnikord mõeldakse. Need ei pruugi olla isegi tõsiseltvõetavate riiklike algatustena mõeldud, ütleb Aunesluoma intervjuus väljaandele Iltalehti.

Näiteks 2009. aastal tegi Rootsi ajaloolane Gunnar Wetterberg ettepaneku Põhjamaadele asutada liitriik.

Neid tuleb ette aeg-ajalt, muigab Aunesluoma.

Kuigi Aunesluoma sõnul on Eesti ja Soome vahel identiteediga seotud ühendavaid tegureid, on ka riikide vahel palju erinevusi, alustades sellest, kuidas on üles ehitatud Soome ja Eesti seadusandlus. Suured erinevused on näiteks Soome ja Eesti heaoluriigi toimimises.

Ma ei tea ka, kui laialdane oleks toetus sellisele riigiliidule, kui see mingil põhjusel käivitataks, ütleb Aunesluoma.

Pean neid enamasti kohvilauavestlusteks, lisab ta.

Aunesluoma sõnul näitab liitriigi idee esiplaanile toomine sügavamal tasandil, milliseid riike tajutakse tõeliste sõpradena ja kellega koos tuntakse ühtekuuluvustunnet. Kui maailmas on olukord tormine, tahetakse teada, keda saab usaldada ja kellega ollakse ühes paadis.

Aunesluoma sõnul on aga riigiliidud tänapäeval väga haruldased ja globaalne trend on olnud vastupidine: riike on pigem rohkem.

Idee Soome ja Eesti liitriigist pole iseenesest uus. Eesti president Konstantin Päts esitas samalaadse kavandi esimest korda juba Eesti Vabadussõja ajal aastatel 1918–1920. Ta kordas oma kaksikriigi unistust ka juulis 1940, kui Nõukogude Liit oli Eesti juba okupeerinud.

Pärast Talvesõda arutati poliitilises debatis põgusalt Soome-Rootsi riigiliidu ideed. Winston Churchill aga pakkus 1940. aastal välja Prantsusmaa ja Suurbritannia riigiliidu.

Sellest ei tulnud midagi välja ja Saksamaa okupeeris kiiresti Prantsusmaa, räägib Aunesluoma.

Aunesluoma sõnul kerkib riikide liidu idee tavaliselt pinnale erinevates kriisiolukordades.

Sellised mõtted esitatakse tavaliselt suure meeleheite hetkel. Kaks väikest otsivad teineteise eest kaitset suure vastu, sõnab ta.

Aunesluoma ütleb, et Soome traditsioonilise mõtteviisi järgi kahest väikeriigist ei piisa, vaid taha on vaja veel ühte suurriiki. Paasikivi sõnadega: suurriiki saab peatada vaid teine ​​suurriik.

Väiksemate riikide koostööplaanid ähvardavad jääda ebapiisavaks, ütleb Aunesluoma.

Eesti endine kaitseväe juhataja Martin Herem andis Postimehes Eesti hetkeolukorrale sünge hinnangu. Heremi sõnul sõlmitakse hetkel kokkuleppeid üle Eesti pea.

Eestit, Lätit ja Leedut ei kutsutud erakorralisele kohtumisele Londonis, kus arutati olukorda Ukrainas. Briti telekanali Sky News teatel olid Balti riigid „väga õnnetud”, et neid ei kutsutud.

Juhana Aunesluoma ei näe, et Eesti oleks teistest Euroopa riikidest rohkem kõrvale tõrjutud. Aunesluoma sõnul võib Euroopa riigid jämedalt jagada kahte kategooriasse. Üks neist hõlmab peamiselt Euroopa vanu suurriike, Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad. Aunesluoma sõnul on need riigid praegu võtmepositsioonil, kui mingeid arutelusid või poliitikat tehakse. Teises rühmas on tegelikult kõik teised riigid, kes on rahvaarvu, majanduse ja sõjaliste näitajate poolest maha jäänud.

Praeguses maailmapoliitilises olukorras lähevad suured ees, ütleb Aunesluoma.

See võib tunduda murettekitav ka Soome vaatenurgast, tunnistab ta.

Aunesluoma näeb aga, et Soomele on olulisteks aruteludeks uksed avanud kaks tegurit: Soome sõjaline võimekus ja väga pikk piir Venemaaga. Piir on ühine isegi kahe Venemaa jaoks strateegiliselt olulise piirkonna, Peterburi ja Arktika piirkonna vahel.

Martin Herem märkis Postimehes, et Eestit on Ameerika Ühendriikide toetus liiga palju uinutanud. Ameerika Ühendriikide ettearvamatuse kasvades on Eesti pööranud pilgud Soome poole.

Eesti endine peaminister, praegune EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas väljendas aasta tagasi rahulolematust, et Soome püüdis olla NATO raames Põhjamaade Norfolki all, selle asemel, et kuuluda Läänemere-äärse Hollandi Brunssumi alluvusse.

„Ma väga loodan, et ka Soome vaatab lõunasse ja mitte ainult põhja poole, sest kaitse ja julgeoleku seisukohalt on oht Läänemerelt tohutult suur,” ütles Kallas 2024. aasta märtsis.

Kas Soomel on Eestile kaitse osas midagi anda ja kas Soomel tasub Eestile oma abi pakkuda?

Aunesluoma tuletab meelde, et sellised küsimused lahendatakse NATO kaitseplaneerimise poolel.

Liikmesriigid ei hakka neid omavahel improviseerima. Oleme sama sõjaväeliidu liikmed ja kogu koordineerimine toimub koos, ütleb ta.

NATO kaitseplaanid määratlevad, kuidas liikmesriikide kaitsejõud saavad üksteist toetada ja erinevates olukordades koostööd teha.

Realistlikult võib öelda, et Soomel on endagi territooriumi kaitsmine raske, sõnab Aunesluoma.