Euroopa Liit on teinud ettepaneku luua EL-i fond, et saata Ukrainale 20–40 miljardi euro väärtuses sõjalist abi, sealhulgas 2 miljonit ühikut laskemoona, mis põhineb vabatahtlikul osalemisel, et vältida Ungari vetoõigust.

Eelmisel kuul tegi EL-i diplomaatiline haru ettepaneku luua EL-i tasandi kava 1,5 miljoni ühiku laskemoona saatmiseks Ukrainasse. Väljaande Euractiv nähtud tekstis ei olnud töö lõpetamiseks vajamineva rahasumma kohta ühtegi numbrit.

Arvestades Ungari pidevat keeldumist osalemast mis tahes skeemis, mis toetaks Ukrainat kas sõjaliselt või mittesõjaliselt EL-i kanalite kaudu, kirjutati ettepanek ümber, et kaasata „osalevad liikmesriigid”.

Euractivi esitatud ettepaneku uusim versioon ütleb, et riike „innustatakse andma Ukrainale sõjalist toetust 2025. aastal esialgse väärtusega vähemalt 20 miljardit eurot ja potentsiaalselt kuni 40 miljardi euroni Ukraina vajaduste rahuldamiseks”.

Esimese sammuna peaksid juhid kokku leppima, et 2025. aastal kulutatakse 5 miljardit eurot 2 miljoni suure kaliibriga suurtükiväe laskemoona jaoks vastavalt teksti ettepanekule.

Iga riik osaleks vastavalt oma majanduslikule kaalule kas rahas või vastavas vääringus. EL ise arvestab Venemaa külmutatud varadest saadavast kasumist 1,9 miljardit eurot oma panusena, kuigi see summa on juba välja võetud ja osaliselt välja makstud.

Prioriteediks peaks olema suurekaliibriline suurtükiväe laskemoon, õhutõrjesüsteemid, raketid, droonid, hävitajad, aga ka igasugune toetus brigaadide moodustamisele, mis tavaliselt hõlmab varustuse hooldust ja mittesurmavat toetust.

Laiemas plaanis on loendis „liikmesriikide panused Ukraina julgeolekutagatistesse”, ilma täpsemate üksikasjadeta. Ja mis tahes muu sõjaline toetus, mida Kiiev prioriteediks peab, arvestatakse selle skeemi osana, lisatakse tekstis.

Tekst edastati EL-i riikidele neljapäeval enne esmaspäevast välisministrite kohtumist. Liidrid kogunevad ka järgmisel nädalal tippkohtumisele, et arutada Ukrainale antavat abi ja kaitsevõime suurendamist.

Riigid peavad skeemiga liitumise vastu huvi avaldama 30. aprillil.

Järgmisel nädalal kavatseb EL-i täitevvõim välja töötada üksikasjad oma plaanist vabastada 800 miljardit eurot Euroopa kaitsevarustuse ühishankeks ja tööstuse tootmise suurendamiseks.

Valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta näitab juba samme sektori ühtse turu suunas ja toob esile kriitilised lüngad võimekuses, kuna Euroopa traditsiooniline pikaajaline liitlane USA on sundinud kaitseks rohkem meetmeid rakendama.

Vaatamata USA püüdlustele sõda võimalikult kiiresti lõpetada, on eurooplased lubanud Ukrainat regulaarselt relvadega varustada, et Ukraina saaks Venemaalt tagasi võita territooriumi, suudaks omada tugevat positsiooni läbirääkimiste laua taga ja suudaks end pikas perspektiivis kaitsta.