27 riigi kindralid kogunevad järgmisel nädalal Londonisse, et alustada sõdurite, laevade ja lennukite võimaliku saatmise planeerimist Ukrainasse.

Briti peaminister Keir Starmer teatas laupäeval, et relvarahu korral rahuvalvejõudude kavandamine on nüüd jõudmas „operatsioonifaasi”, vahendab Telegraph.

Peaminister kõneles pärast seda, kui juhtis videokõnet maailma liidritega, kes on ühinenud „tahte koalitsiooniga”, et jõustada mis tahes rahulepingut.

Ta ütles, et nad leppisid kokku saata kindralid neljapäeval kohtumisele, et arutada, milliseid sõjalisi võimeid iga liige võiks pakkuda.

Telegraphile on öeldud, et liitlaste rühm ei ole ikka veel jõudnud konkreetsele kokkuleppele sõdurite saatmise kohta Ukrainasse.

Üks Euroopa sõjaväejuht ütles, et vaja on rohkem arutelusid selle üle, kas tahte koalitsioon suudab üldse sõdureid kuhugi saata.

Peaminister Starmer ütles, et Suurbritannia on valmis täitma „juhtrolli” ja saatma „sõdurid maa peale ja lennukid taevasse”.

On arusaadav, et ka kuninglik merevägi saadaks tõenäoliselt Mustale merele laevad, kui Venemaa nõustub rahulepinguga.

Laupäeval hoiatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski Briti peaministrit, et Venemaa koondab vägesid uueks pealetungiks Ukraina rindele.

Ta ütles, et Vladimir Putin soovib rohkem maad võtta, et seada end relvarahu tingimuste üle läbirääkimistel „tugevamale positsioonile”.

Eilse videokõnega ühinesid 27 riigi liidrid, Euroopa Liidu juhid ja NATO peasekretär Mark Rutte.

Nende hulka kuulusid kõik suuremad Euroopa riigid, aga ka Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa peaministrid ning Türgi president.

Starmer ütles, et kohtumisel pandi lauale uued kohustused, lisades, et „kogutakse edukalt poliitilist ja sõjalist hoogu”.

Ta lisas, et on saavutatud kokkulepe, et nüüd liigutakse operatiivfaasi, mistõttu saavad neljapäevased kõnelused järgmiseks fookuspunktiks.

„Olen näidanud, et Ühendkuningriik on valmis mängima selles juhtrolli, kui see on vajalik, siis viia sõdurid maa peale ja lennukid taevasse,” ütles ta.

„Erinevates riikides on erinevaid võimeid, kuid need on operatiivarutelud, mis käivad selle üle, mida see tahte koalitsioon suudab pakkuda,” sõnas ta.

Starmer loodab endiselt võita skeptilist Donald Trumpi ja rõhutas, et rahuvalvemissioon „tuleb teha koos USA-ga”.

Ta ütles, et Briti valitsus „räägib USA-ga iga päev” plaanidest ja Briti riikliku julgeoleku nõunik Jonathan Powell viibis reedel Washingtonis.

Peaminister soovib, et Ameerika pakuks „seljatagust”, mis tähendab, et ta tuleks koalitsioonile appi, kui Venemaa tulistaks vägesid Ukrainas.

Neljapäevastel kõnelustel keskendutakse sellele, kas rühmitus suudab koondada piisavalt ressursse, et Moskvat edasisest agressioonist tõhusalt heidutada.

Rahuvalvejõud võivad hõlmata taevas patrullivaid hävitajaid ja seirelennukeid ning Mustal merel sõjalaevu, et hoida laevateid lahti.

Ukraina sõdurite väljaõpet saaks kiirendada samuti rahvusvaheliste vägede riiki viimisega, nagu see oli enne Venemaa täiemahulist sissetungi.

Siiski on küsimusi selles, kas alliansil on suutlikkus sellise missiooni täitmiseks, mis mõne ametnike arvates võib nõuda kuni 30 000 sõdurit.

Tõeliste rahuvalvejõudude sisse saatmise asemel keskendub strateegia Ukraina sõjaväe tugevdamisele, et tagada Venemaa peamine heidutus.

Üks Euroopa sõjaväe juht ütles: „Valdav arusaam on, et kui Ukrainas on rahu saavutatud, peavad koalitsiooniriigid rahu säilitamiseks tugevdama Ukraina relvajõude.”

„Turvagarantiide ja -tugede pakkumiseks on palju võimalusi. Üheks osaks tagatistest võiks olla liitlasriikide patrullimine Ukraina õhuruumis ja merel, aga ka üksuste kohalolek Ukrainas väljaõppe läbiviimiseks ja heidutusvõime suurendamiseks,” sõnas ta.

Kuid sõjalised allikad lisasid, et sõjaväe juhid peavad jätkama „vajaduste ja võimete kaardistamist”, et teha kindlaks, kui laiaulatuslik võib olla mis tahes rahumissioon.

„Otsust Ukrainat koalitsiooniga sõjaliselt toetada ei ole veel tehtud,” hoiatasid nad.

Zelenski hoiatas Euroopa riike, et Vene väed valmistuvad ründama Kirde-Ukrainas Sumõ oblastit.

Ta ütles, et Putin „viivitab protsessiga” 30-päevase relvarahu sõlmimiseks, millega Kiiev on juba nõustunud, kuna „nad tahavad parandada oma olukorda lahinguväljal”.

Samuti ütles Ukraina liider, et territooriumi ja uute piiride tõmbamise küsimus on „keeruline” ja seda tuleks hiljem üksikasjalikult arutada.

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles, et Venemaa „ei näi otsivat siiralt rahu” ja et Putin intensiivistas enne läbirääkimiste alustamist lahinguid.

„See on hetk, mil meie jõu kaudu rahu saavutamise strateegia hakkab tööle,” ütles Prantsusmaa president laupäeval.

„Kui tahame rahu, peab Venemaa reageerima selgelt ja surve – koostöös USA-ga – relvarahu kindlustamiseks peab olema selge,” sõnas ta.

Itaalia, kelle peaminister Giorgia Meloni arutelul osales teatas samal ajal, et tõenäoliselt ei saadeta riigi sõdureid relvarahu jälgima.

Rooma avalduses öeldi: „Riiklik osalemine võimalikus sõjalises tegevuses kohapeal ei ole plaanis.”