Lahtis Karistos asuva väikese majaühistu korter sai eelmise, 2024. aasta detsembris elamiskeelu, sest korterist hakati leidma märke hiirtest.
Lisaks hiirtele kurtis korterielanik, et ventilatsioonikanalist tuleb tolmu ja hulgaliselt kärbseid. Ta teavitas ka linna tervishoiuasutusi, vahendab Yle.
Linna tervisekaitseinsener Karoliina Viitamäki vaatas koos kinnistu esindajaga korteri üle. Uuringutes leiti korterist arvestatavas koguses hiire väljaheiteid. Neid oli ka köögis.
Inspektorid tuvastasid, et hiired olid korteri ühes voodis teri hoiustanud ning voodi vahel oli ka hiire väljaheiteid. Kontrollimisel nägid nad ühte hiirt korteris ringi liikumas.
Ülevaatuse põhjal oli ilmne, et hiirte väljaheited kujutavad endast ohtu elanike tervisele. Seetõttu panidki terviseametkonnad detsembris korteri keelu alla, kuni olukorra parandamiseni jõutakse.
Praeguseks on elamiskeeld tühistatud.
Tervisekaitseinsener Viitamäki ütleb, et juhtum on erandlik, kuid mitte ainulaadne. Oma töökarjääri jooksul pole ta varem sarnase olukorraga kokku puutunud.
Ebatavaline on antud juhul ka see, et majaühistu seitsmest korterist on hiired tunginud vaid ühte korterisse. Märke hiirte liikumisest leiti ka mujal, kuid teistes korterites sarnast väljaheidet ei täheldatud.
Selle põhjust võib vaid oletada.
Karisto on väga looduskeskne elurajoon, kus on näiteks palju metsatukkasid. Need on metshiirte looduslikud elupaigad, arvab Viitamäki.
Kui sügisel läheb külmemaks ja talv tuleb, kipuvad hiired talve eest varju otsima. Ta ütleb, et seetõttu tulevad hiired hoonetesse.
Kinnistu omanik on Avain Asunnot oy. Ettevõtte müügi- ja turundusjuht Elias Kiviranta ütleb, et juhtum on nende ajaloos ainulaadne.
Muidugi jälgitakse hiiri regulaarselt, kuid elamiskeeldu pole varem kehtestatud.
Elamiskeeld tähendas, et korteris tuli teha põhjalik remont. Kiviranta ütleb, et kulud kerkisid mitme tuhande euroni.
Suure ettevõtte jaoks pole see summa suur, kuid eraisiku jaoks on sellises suurusjärgus renoveerimine tuntav.
Renoveerimise käigus parandati hiirte tekitatud kahjustused. Samas on püütud vältida näriliste sattumist hoonesse.
Selles kohas jätkame loomulikult jälgimist. Hoolitseme selle eest, et meetmed toimiksid, ütleb Kiviranta.
Lahti linna tervisekaitseinsener Karoliina Viitamäki annab nõu, et näriliste tekitatud kahjustuste riski saab ise vähendada. Võimalikud käigud tuleks blokeerida ja toitu ei tohiks jätta hiirtele kättesaadavaks.
Lindude toitmine peaks toimuma nii, et terad ei kukuks maapinnale. See meelitab ligi hiiri, aga ka rotte. Tasuks mõelda lindude toitmisele hoonetest kaugemal, leiab Viitamäki.
