Briti peaministri Keir Starmeri plaanid luua „tahte koalitsioon”, et säilitada rahu Ukrainas on tagasi lükatud kui „poliitiline teater”.

Peaminister tegi rahuvalvealgatuse ettepaneku selle kuu alguses, kinnitades, et mitmed riigid on valmis jõustama mis tahes rahulepingut, vahendab Telegraph.

Kuid konkreetseid üksikasju selle kohta, millised väed ja varustus saadetakse, on ilmnenud vähe.

Pühapäeval lükkasid kõrgemad sõjaväeallikad plaanid ümber, öeldes Telegraphile, et peaminister Starmer on „endast ette jõudnud”.

Varem sel nädalavahetusel lükkas Donald Trumpi erisaadik need plaanid tagasi kui „poosetamine ja poos”. Steve Witkoff ütles, et idee põhines Briti peaministri ja teiste Euroopa juhtide „lihtsustatud” arusaamal, et „me kõik peame olema nagu Winston Churchill”.

See tuleneb teadetest, et Valge Maja on lubanud sõlmida rahulepingu Venemaa ja Ukraina vahel 20. aprilliks, mil nii lääne- kui ka õigeusu kirikutes toimub ülestõusmispüha.

Üks kõrge armee allikas ütles, et selle aja jooksul ei ole „kaugeltki võimalik” koostada Ukraina toetusplaani.

Ta ütles: „Ei ole määratletud sõjalise lõppseisundi või sõjalis-strateegilise planeerimise eeldusi. See kõik on poliitiline teater.”

„Starmer jõudis sõdurite saatmisest rääkides endast ette, kui ta teadis, millest ta räägib, mistõttu kuuleme sellest praegu vähem ja rohkem reaktiivlennukitest ja laevadest, mida on lihtsam teha ja mis ei vaja Ukrainas baseerumist,” märkis ta.

Kaitseministeeriumi allikad kinnitasid pühapäeva õhtul, et koalitsioon on hoogu kogumas, kaasatud riigid on „valmis rahu tagamise nimel sammu astuma”.

Telegraph avaldas eelmisel nädalal, et RAF-i hävitajad hakkavad Ukraina kohal taevast kontrollima vastavalt ettepanekutele, mida koalitsioon arutas, kui 30 riiki kohtusid Londoni lääneosas Northwoodis asuvas alalises ühendpeakorteris (PJHQ).

Arvati, et Briti Typhoonid võiksid pakkuda õhukaitset kõikidele maapealsetele vägedele, kuigi kohale saadetavate sõdurite arvu, kui neid on, pole täpsustatud.

Üks kaitseallikas kirjeldas kõnelusi kui „varajases staadiumis” olevaid, lisades, et need puudutasid põhiliselt 30 kaasatud riigi „üksteise tundmaõppimist”.

„See on poliitika,” ütles üks sõjaväeallikas. „Sellel pole sõjalist mõtet.”

Ta lisas, et ei venelased ega ameeriklased ei toeta Ühendkuningriigi juhitavat koalitsiooni ning hoiatas, et koalitsioonikõnelusi teeb keeruliseks asjaolu, et „keegi ei tea, mis missioon on”.

„Ukrainas ja selle ümbruses on umbes 700 000 venelast ja relvade all üle miljoni ukrainlase,” ütles ta.

„Mida kavatsevad teha 10 000-liikmelised rahvusvahelised väed, mis asuvad riigi lääneosas rohkem kui 400 km kaugusel rindejoonest?” küsis ta.

„Need ei suuda isegi ennast kaitsta. Mis on missioon? Mis on selle legitiimsus? Millised on kaasamise reeglid? Kuidas seda juhitakse, varustatakse ja majutatakse? Kui kaua see seal on ja miks? Keegi ei tea,” lisas ta.

Teine kaitseallikas lisas, et peaminister Starmer „tulistas puusalt”.

„Peaminister ise käis kolm päeva tagasi PJHQ-s, et saada üksikasjalikke salajasi infotunde koalitsiooni operatiivplaneerimise kohta,” ütlesid nad.

„Ühendkuningriigi kaitse ja meie liitlased tunnevad lugupidamist tema raske töö ja meie sõjaväelaste raske töö eest juba kõikehõlmavate plaanide väljatöötamisel rahu kindlustamiseks Ukrainas,” märgiti.

USA ametnikud kohtuvad sel nädalal Saudi Araabias eraldi Venemaa ja Ukraina esindajatega, et pidada läbirääkimisi osalise 30-päevase vaherahu üle.

Kreml aga vähendas ootusi, andes mõista, et kohtumine oli alles algus ja ees ootavad „rasked läbirääkimised”.

Esmaspäeval tervitavad Briti relvajõudude staabiülem admiral Tony Radakin koos teenistusülematega oma Prantsuse kolleege kaitseministeeriumi Whitehalli peakorteris.

Arvatakse, et kohtumine jätkab tihedat koostööd Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel ning hõlmab arutelusid koalitsiooni „sihikindluse üle” kaitsta Ukraina julgeolekut.

Vanem kaitseallikas ütles, et see nädal hõlmab edasisi planeerimise istungeid eelmisel nädalal PJHQ-s kohtunud operatiivplaneerijate vahel.

Pühapäeval tõrjus Radakin sõjalise planeerimise kriitikat kui „mõttetust”.

Ta ütles, et käimasolevad arutelud on „tõsised” ja soovitas, et kõik, kes väidavad teisiti, on „arust ära”.

Ta lisas: „Peaminister Starmeri ja president Macroni juhitud käimasolev protsess valmistab Euroopat ja Ukrainat ette kõigeks, mis järgmiseks saab, ning kuigi potentsiaalsete valikute kohta jooksva kommentaari andmine ei oleks planeerimisel kasulik ja kahjustaks potentsiaalset rahu, ei tohiks kellelgi olla kahtlust, et see töö on kriitiline ja oluline.”

Briti armee kõrge allikas ütles, et kuigi ta on kindel, et sõjavägi suudab Trumpi lihavõttepühade tähtajaks midagi kokku panna, jääb mis tahes tahte koalitsiooni plaan „poliitiliseks ja diplomaatiliseks küsimuseks”.

Ta ütles, et koalitsioon on pigem „poliitilise signaali andmine meie püsivast pühendumusest Ukraina julgeolekule”, ja lisas, et arutelud RAF-i üle õhukaitse pakkumisest on koalitsioonisiseste kõneluste kõige „usaldusväärsem” osa.

Ta lisas: „Parim, mida me teha saame, on varustada ukrainlased heidutamiseks ja kaitseks – see peab olema esikohal.”

Endine kaitseminister Ben Wallace suhtus aga „koalitsioonivahvlisse” ilma igasuguse „lahenduseta” kriitiliselt.

„Euroopa ja Suurbritannia küsimus on lahenduse leidmine,” ütles ta Telegraphile.

„Putin räägib, et meil pole midagi, mistõttu ta ei võta meid tõsiselt. Kuni see ei muutu, ei muutu lahinguväljal midagi,” rääkis ta.

Ta lisas, et koalitsiooni hiljutised kõnelused olid pigem „keerutamine” kui „sisu”.