Tänapäeval on koroonas lihtsalt üks haigus teiste seas. Kui pandeemia Soomet viis aastat tagasi tabas, oli see hoopis teistsugune ja pööras kõigi igapäevaelu pea peale. Kas mäletate?
Söögikohad suleti, üritused jäid ära. Toidupoodides ja rongides kaevati taskutest välja näomaske. Õpetajad pidasid tunde mustadele kastidele Teamsis. Mõned töötasid kaugtööl pidžaamas ja nende sugulased lehvitasid akende tagant vanuritele. Käte desovahendi lõhn oli kõikjal, vahendab Ilta-Sanomat.
Mida pandeemiast õpiti ja mida oleksime pidanud teisiti tegema? Terviseameti tegevjuhi Mika Salmineni olulisemad õpetused võiks kokku võtta kolme punktiga.
1.Meditsiin pole kõikvõimas
Uus pandeemia polnud midagi ootamatut. Selleks oli ette valmistatud. Gripipandeemia plaan oli juba olemas ja selle järgi käitus algul ka Soome.
Plaan oli, et uue gripipandeemia korral valmistatakse vaktsiin vastavalt ettevalmistatud protsessile. Seejärel pidurdatakse haiguse kulgu, kuni selle levik muutub võimatuks, sel juhul suunatakse kõik ressursid haigete ravile.
Arvasime, et nii see läheb. Uus info haiguse ohtlikkuse kohta oli aga kogu aeg murettekitavam, ütleb Salminen.
Uus on tundmatu ja selleks pole võimalik täielikult valmistuda. Salminen ütleb, et koroona tuli üllatusena, sest globaalselt valmistuti peamiselt gripiviiruseks.
Haigestumiste arv kasvas. Vaktsiini valmistamine võttis aega ja alguses polnud garantiid, et selle väljatöötamine üldse õnnestub.
Pandeemia tuletas meelde, et inimene pole teaduse edusammudest hoolimata maailma üle kontrolli saavutanud.
Meditsiin pole sugugi kõikvõimas. Võib juhtuda üllatus, mis on ühtaegu hirmutav ja raskesti juhitav. Teisalt võib olla tänulik, et lõpuks tuli teadus ja lahendas probleemi osaliselt. Saime vaktsiini, mis võimaldas naasta tavaellu.
Enne seda tuli pikk tee käia.
Nagu eespool juba kirjeldatud, on uueks ja tundmatuks valmistumine keeruline, kuid näiteks Soome varud olid suureks abiks.
Salminen leiab, et Soome sai õppetunni ja ettevalmistus on varasemast paremas seisus.
Vähemalt peaks olema. Raha tuleks panna ettevalmistusse, mitte ainult päevast päeva ellujäämiseks. Kui hoiame ettevalmistuse pealt kokku, oleme kehvas seisus, sõnab ta.
Soomlased järgisid ametivõimude soovitusi ohutusdistantsi, näomaskide ja sotsiaalsete kontaktide vältimise osas. Salminen ütleb, et see vähendas koroona põhjustatud surmajuhtumeid.
Soomlased suudavad karmis olukorras ellu jääda ja ühiselt tegutseda. Nii oli siis, kui soovitusi tegelikult järgiti, ütleb Salminen.
2.Tehti mitmeid vigu
Tehti ka vigu. Soome tegutses ettevaatusprintsiibi järgi, st välditi kõiki tarbetuid riske. Ettevaatuspõhimõtete järgimine oli Salmineni arvates „mõistlikult hea lahendus”. Siin tehti aga ka pandeemia suurim viga
Soomlastel soovitati sotsiaalseid kontakte vältida ja soomlased kuuletusid. Salmineni arvates mindi sellega liiale.
Salminen ütleb, et eakate sotsiaalse isoleeritusiga mindi liiga kaugele ja see kestis liiga kaua aega. Osa eakaid tundis, et ei taha oma järelejäänud aega isolatsioonis raisata, vaid veeta seda oma lähedastega.
Ma arvan, et see oli viga, et olime vanurite vastutuse suhtes kohutavalt ranged. Nad on täisväärtuslikud isikud, kes peaksid saama ise otsustada, milliseid riske nad võtta tahavad, räägib ta.
Muidugi ei olnud kõik nõus end isoleerima. Salminen tunnistab, et vastupanus osales ka tema enda ema.
Ta oli seda meelt, et ta ei taha jõulude ajal üksi olla. Ema ütles, et sa tuled külla ja ta vastutab riski eest ise. Ma arvan, et see on okei, märgib ta.
Suurim viga tehti Salmineni arvates laste ja noortega.
Koole ja ülikoole hoiti pikka aega suletuna. Ma arvan, et see oli suur viga, sõnab ta.
Hiljem märgati, et lapsed ei levita koroonat nii palju kui täiskasvanud. Salminen nendib, et pärast kolmandat vaktsineerimist ei mõjutanud koroonasulud nakatumise olukorda.
Võib-olla suudeti seeläbi nakkuse levikut vähendada. See (levik) lõpuks siiski juhtus, seega on hea küsimus, kas sellest oli ka tegelikult kasu, sõnab ta.
Kõik see on tagantjärele tarkus. Keegi ei osanud aastal 2020 arvata, et pandeemia kestab aastaid. Mõnede uuringute kohaselt oli kodusel isolatsioonil negatiivne mõju laste ja noorte vaimsele tervisele.
Ei olnud teada, kui tõsised on koroonasulgude kõrvalmõjud. Eriti kui need liiga pikaks venivad.
3.Hirmuks ei osatud valmistuda
Vaatamata raskustele on Salmineni hinnangul Soome pandeemia hästi üle elanud.
Kas nüüd, kui me seda kõike teame, kas saaksime järgmisel korral paremini hakkama?
Salminen nendib, et see on hea küsimus. Palju sõltuks sellest, mis uue haigusega on tegu: kas saame vaktsiini nii kiiresti kätte ja kui kergesti haigus edasi kandub.
Salminen ütleb, et hoolekandepiirkondadega on sotsiaal- ja tervishoius senisest selgem vastutuse jaotus. Ta usub, et olukorra juhtimine on lihtsam ja tõhusam.
Materjali ettevalmistus ja selge kasutusjuhend ei kaitse kriisiolukorras kõige eest. Salminen ütleb, et isegi eelmisel korral olid pandeemia jaoks plaanid ja kümneid aastaid kestnud iga-aastased õppused. Inimesed suudavad ikka üllatada.
Kui tegelik olukord saabus, oli see natuke teistsugune. See oli õppetund. Meie, professionaalid, ei saanud kohe aru, kui suur hirm ühiskonnas on. See oli šokk. Peate olema valmis selleks, et inimesed tõesti kardavad, sõnab ta.
Salminen jätkab, et me peame sellest hirmust õppima. Järgmine kord tuleb püüda algusest peale paremini leevendada hirmu tundmatu ees.
Usun, et usaldust saab säilitada ausalt öeldes. See aitab ka tunnistada, et me ei tea kõike. Peame ütlema, et see ei kesta igavesti ja me saame ka sellest üle, isegi kui see on mõnikord raske. Ja nii saigi Soome hakkama, märgib ta.
