NATO-ga liitumisest on möödas vaid kaks aastat, kuid nüüd on Soome sunnitud tagavaraplaani otsima.
Nii kirjutavad teadlased Matti Pesu ja Tomas Wallenius maineka uurimisinstituudi Rusi (Royal United Services Institute) avaldatud analüüsis. Rusi on spetsialiseerunud kaitse- ja julgeoleku-uuringutele, vahendab Iltalehti.
Veel hetk tagasi tähistas Soome poliitiline eliit tõsiasja, et NATO liikmelisuse kaudu on Soome lõpuks kaitstud Venemaa eest ja osa USA juhitavast Lääne vabade demokraatiate koalitsioonist, kirjutab analüüs.
Siis tuli Donald Trump.
USA president alustas oma ametiaega teist NATO riiki sõjaga ähvardades ja süüdistas Ukrainat sõja alustamises.
Nüüd usaldavad USA-d liitlasena vaid pooled soomlastest. Soome riik valmistub selleks, et USA ei pruugi enam tingimata appi tulla, seisab Rusi analüüsis.
Õhk on irooniast paks, öeldakse analüüsis.
Artiklis viidatakse Iltalehti saadud teabele, et Soome ei usalda enam, et USA järgib NATO artiklit 5.
Julgeolekustrateegia ülesehitamine USA-le oli viga, ütlevad teadlased ja esitavad ühe võimaliku plaani B Soome jaoks.
Pesu ja Walleniuse väitel põhineb Soome senine kaitsestrateegia tugevalt NATO liikmelisusel ja USA vankumatul toetusel. Soome on tihendanud kaitsekoostööd USA-ga ja eeldab NATO vägede vastuvõtmist.
On vaieldamatu, et selle plaani usaldusväärsus on vähenemas, öeldakse analüüsis.
Trumpi administratsiooni esindajad pole rääkinud ainult Euroopa julgeolekust, vaid toetanud otseselt ka venemeelseid paremäärmuslikke parteisid ja mõningaid Venemaa välispoliitilisi strateegiaid.
Järgmise nelja aasta jooksul sõltub USA pühendumine viiendale artiklile heitlikust presidendist, kes on korduvalt väljendanud, et usaldab Venemaa presidenti Vladimir Putinit rohkem kui USA pikaajalisi liitlasi.
Soome hakkab nüüd vastu näppu saama, et Alexander Stubb ja Petteri Orpo ajasid Soome sügavale USA haardesse, väitis varem tadur Teppo Turkki.
Valitsus on püüdnud Trumpi mitte kritiseerida ja kinnitanud, et USA on Soome liitlane.
Mis on plaan B, kui USA-d ei saa usaldada? Soome peab otsima tuge mujalt, seisab analüüsis.
Ukraina näide näitab, et Soome vajab Venemaaga toimetulekuks välist abi.
Pesu ja Walleniuse ettepanek kannab nime „Põhjamaad Plus” (Nordic Plus). Kokkuvõtvalt tähendab see koostööd kolme Põhjamaa ja kahe suure Lääne-Euroopa riigi vahel.
NATO liikmelisus on avanud võimalused Soome ja tema liitlaste sõjaliseks koostööks. Soome võiks tugevdada koostööd Rootsi, Norra, Suurbritannia ja võib-olla ka Prantsusmaaga, seisab analüüsis.
Logistilistel põhjustel on Skandinaavia riigid Soomele sõja puhkedes ülitähtsad liitlased. Soome on tõepoolest edendanud mitmeid tegevusi Põhjamaade mobiilsuse ja infrastruktuuri arendamiseks, kirjutab analüüs.
Üheskoos on neil riikidel märkimisväärne sõjaline jõud, näiteks 200 hävitajast koosnev õhuvägi. Küll aga võiks Rootsi ja Norra analüüsi järgi panustada rohkem kaitsesse, näiteks ajateenistust laiendades.
Põhjamaade tugevust tugevdaksid luureriigina tuntud Suurbritannia ja tuumarelvariik Prantsusmaa.
Pole välistatud, et tuumavõimelised Prantsuse hävitajad treenivad Soome õhuruumis, seisab analüüsis.
Samuti rõhutatakse Euroopa Liidu kaitsekoostööd. Soome on juba EL-i kaitsemeetmetele pühendunud, osutavad Pesu ja Wallenius.
Varem karmi finantsdistsipliini toetanud Helsingi soojendab mõtet võtta ühisvõlg, et ehitada üles iseseisev Euroopa kaitsetööstuskompleks.
Euroopa NATO riigid on juba tihendanud omavahelist koostööd ja investeerinud oma kaitsesse. Peaminister Petteri Orpo on vihjanud Soome osalemisele EL-i kollektiivvõlas.
Samas säilitaks Soome suhted USA-ga juhuks, kui Valge Maja järgmine valitsus peaks taas NATO-le pühenduma.
Pesu ja Walleniuse sõnul määrab plaani B edu Euroopa ühtsus. On lahtine küsimus, kas Lääne-Euroopa on tõesti pühendunud Venemaa piirinaabrite toetamisele.
Riigid, mis ei ole otseselt Venemaa agressiooni sihtmärgiks, tunnevad kiusatust suunata kaitsemaksed oma naabritele Ida-Euroopas.
Kuna Euroopas puudub ka ühist kaitsepoliitikat juhtiv asutus, on kaitsemeetmete rakendamine ja jälgimine keeruline, seisab analüüsis.
Pesu ja Wallenius peavad tõenäolisemaks, et Soome proovib pigem plaani B kui soojendab suhteid Venemaaga.
Autorite hinnangul oleks Venemaale lähenemine alles plaan C. Pesu ja Walleniuse hinnangul jõuaks Soome selleni vaid väga tugeva välise surve all.
