USA president Donald Trump nimetas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit „diktaatoriks”, eskaleerides kahe riigijuhi vahelist avalikku sõnasõda, mis sai alguse sellest, kui Trump süüdistas Ukrainat Venemaaga sõja alustamises.
Trumpi süüdistus, mis postitati tema sotsiaalmeedia võrgustikus Truth Social, tuli vaid mõni tund pärast seda, kui Zelenski süüdistas teda Venemaa desinformatsiooni kordamises, vah4ndab CNN.
Kiievis ajakirjanikele rääkides lükkas Zelenski ümber mitu alusetut väidet, mille USA president teisipäeval esitas, kinnitades samal ajal Ukraina seisukohta, et sõja lõpetamise kokkulepe vajab tema osalust.
„Kahjuks elab president Trump – ma austan teda kui rahva juhti, keda me väga austame, Ameerika rahvast, kes meid alati toetab – selles valeinfo maailmas,” ütles Zelenski.
Trump on selgelt öelnud, et soovib, et sõda lõppeks võimalikult kiiresti – isegi kui see tähendab Ukrainale täiendavaid territoriaalseid kaotusi. Ja Kiievi ja tema liitlaste suureks õuduseks on Trump mõnikord omaks võtnud Kremli narratiivi ja süüdistanud konfliktis Ukrainat ja NATO-t, öeldes isegi, et Ukraina „võib kunagi olla vene oma”.
Kuid Trumpi-poolne Venemaa kiitmine läheb retoorikast palju kaugemale. President kergitas eelmisel nädalal paljusid kulme, kui otsustas enne Zelenskiga rääkimist pidada 90-minutilise telefonikõne oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga.
Seejärel pidasid USA ja Venemaa ametiisikud teisipäeval Saudi Araabia pealinnas Riyadhis kõrgetasemelisi kõnelusi Ukraina sõja lõpetamiseks, jättes Kiievi kohtumiselt välja.
Putin kiitis USA uut suhtumist oma riiki. Rääkides Riyadhi kõnelustest, ütles Putin, et talle öeldi, et õhkkond oli „sõbralik”.
„Ameerika poolel olid täiesti erinevad inimesed, kes olid avatud läbirääkimisprotsessile ilma erapoolikusteta, ilma minevikus tehtut hukka mõistmata,” lisas Putin.
USA ja Venemaa leppisid Riyadhis kokku kõrgetasemeliste meeskondade määramises sõja lõpu läbirääkimisteks ning teatasid, et nad töötavad diplomaatiliste kanalite taastamise nimel.
Zelenski kordas teisipäeval, et Ukraina ei ole tõrjumisega rahul, öeldes, et kuigi igal riigil on õigus kahepoolseid küsimusi arutada, aitas asjaolu, et USA pidas Venemaaga otsekõnelusi, „Putini pikast isolatsioonist välja”.
USA oli Bideni administratsiooni ajal üks Ukraina lähemaid liitlasi, kes andis riigile kümnete miljardite väärtuses sõjalist abi. Kuid Trump on selgelt öelnud, et tema arvates ei tohiks USA enam Ukrainale abi saata, ilma et ta saaks midagi vastutasuks.
Selle kuu alguses soovitas ta, et USA peaks abi eest saama juurdepääsu Ukraina kõige kallimatele maavaradele. Zelenski ütles teisipäeval, et USA on palunud Ukrainal „ära anda” 50 protsenti oma haruldastest muldmetallidest, pakkumata vastutasuks mingeid julgeolekugarantiisid. Ta ütles, et lükkas selle idee tagasi, öeldes: „Ma ei saa, ma ei saa meie riiki müüa.”
See oli Kiievi esialgne kaebus kõnelustelt kõrvale jätmise kohta, mis vallandas teisipäeval Trumpi valedest koosneva tiraadi.
Teisipäeva hilisõhtul kõneldes ütles Trump: „Täna kuulsin: „Ahjaa, meid ei kutsutud.” Noh, te olete seal olnud kolm aastat. Oleksite pidanud selle pärast kolme aastat lõpetama. Te poleks pidanud seda kunagi alustama. Oleksite võinud diili teha.”
Ebaõiget väidet, nagu oleks Ukraina mingil moel sõda alustanud, on Kreml ja tema toetajad juba ammu korranud. Konflikt sai alguse 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris ebaseaduslikult Ukraina lõunapoolse poolsaare Krimmi ja hakkas sponsoreerima Ukraina idaosa venemeelseid separatiste.
Seejärel alustas Moskva 2022. aasta veebruaris täiemahulist sissetungi Ukrainasse, rünnates öösel oma väiksemat naabrit, saates tankid üle piiri, pommitades Ukraina linnu ja saates eriüksused Kiievisse Zelenski mõrvamiseks.
Kuid Trump ei peatunud küsitlema, kes Ukrainas sõja alustas. Korrates veel üht Kremli poolt sageli peale surutud joont, näis Trump kahtlevat Zelenski legitiimsuses.
„Meil on olukord, kus meil pole Ukrainas valimisi olnud, meil on sõjaseisukord,” ütles Trump ajakirjanikele oma Mar-a-Lagos kuurordis, väites ekslikult, et Zelenski toetus on 4 protsenti.
Zelenski kogus 2019. aasta presidendivalimiste teises voorus üle 73% häältest. Kuigi tema mandaat pidi lõppema eelmise, 2024. aasta mais, uusi valimisi ei korraldatud, sest Ukraina on olnud sõjaseisukorras pärast seda, kui Venemaa alustas provotseerimata sissetungi riiki. Sõjaseisukord keelab valimised.
Kolmapäeval kõneldes ütles Zelenski konkreetselt, et väide, et tema toetuse reiting on 4%, pärineb Venemaalt ja Kiievil on tõendeid selle kohta, et USA ja Venemaa arutasid numbreid.
Ta viitas Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi (KIIS) poolt selle kuu alguses läbi viidud küsitlusele, mis näitas, et kuigi tema populaarsus on sõja algusaegadest alates oluliselt langenud, pole tema toetuse määr kunagi langenud alla 50% ja on praegu 57%.
Ukraina digitaalse ümberkujundamise minister Mõhailo Fjodorov läks veelgi kaugemale, viidates sotsiaalmeedia Telegrami kanalis, et Zelenski praegused toetuse reitingud on kõrgemad kui Trumpi omad.
Trumpi ja Zelenski suhe on olnud pingeline alates Trumpi esimesest ametiajast, kui ta survestas Zelenskit telefoni teel uurima oma poliitilist rivaali Joe Bidenit ja tema poega Hunterit. See üleskutse viis Trumpi esimese tagandamiseni.
Trumpi kommentaarid tekitasid kogu Ukrainas pahameelt, mõned inimesed ütlesid, et USA presidenti ei saa usaldada.
Psühholoog Valeria Valevska ütles Kiievi kesklinnas CNN-ile, et Trump eksis väga.
„Leian, et Trump on nartsissist, ta on väga ettearvamatu ja ukrainlased ei saa teda usaldada ega tema toetusele üldse loota. Mulle ei meeldi Trumpi poliitika ja ma arvan, et ka enamikule ukrainlastele ja eurooplastele ei meeldi,” ütles ta.
Samal ajal ütles pensionär Oleksandr Mõhailov CNN-ile, et ta usub, et Trump „ilmselgelt ei mõista, millest ta räägib”.
„Kui see jätkub, peab Euroopa sekkuma ja seadma oma tingimused. Sest kõikjal, kus Ameerika on sekkunud, on nad teinud kahju ja siis lahkunud, nagu nad tegid Afganistanis, Iraagis ja nii edasi,” lisas Mõhailov.
Trumpi kommentaarid võeti Moskvas hästi vastu, Venemaa välisminister Sergei Lavrov kiitis USA presidenti Kremli narratiivi kordamise eest ja ütles Venemaa parlamendile riigiduumale, et Trump näib „mõistvat meie seisukohta”.
„Trump on minu arvates esimene Lääne liider, kes avalikult ütles, et Ukraina konflikti põhjuseks olid eelmise administratsiooni jõupingutused NATO laiendamiseks,” ütles Lavrov kolmapäeval seadusandjatele. „Ükski Lääne juht pole seda varem öelnud. Nii et see on juba signaal, et ta mõistab meie seisukohta.”
Samal ajal jätkab Venemaa oma jõhkrat sissetungi Ukrainas, tungides edasi mööda idapoolseid rindejooni ja rünnates õhust. Moskva korraldas teisipäeval vaid mõni tund enne kohtumist Riyadhis ulatusliku droonirünnaku mitme Ukraina linna vastu. Vaatamata rünnakule kulgesid kõnelused plaanipäraselt.
Venemaa on pikka aega väitnud, et NATO idasuunaline laienemine seab ohtu tema julgeoleku, väites ekslikult, et NATO juhid lubasid Venemaale, et kaitseliit pärast külma sõja lõppu ei laiene. NATO-l on alati olnud avatud uste poliitika ja kõik Euroopa riigid on teretulnud liituma seni, kuni see vastab liitumiskriteeriumidele.
Ukraina süvendas koostööd NATO-ga pärast seda, kui Venemaa asus riiki 2014. aastal esimest korda ründama.
Putin kasutas NATO argumenti, et õigustada oma sissetungi Ukrainasse, väites isegi ekslikult, et NATO väed sõdivad Ukrainas.
