Venemaa kaitseministeerium väitis eile reedel, et nende väed vallutasid oma viimase läbimurde käigus Ukraina idaosas Donetski oblastis Toretski söekaevanduslinna.
Ukraina ametiisikud ei kommenteerinud Venemaa väidet, vahendab AP.
Ukraina ohvitser Toretski äärelinna brigaadis seadis Venemaa väite kahtluse alla. 28. brigaadi pressiesindaja Jevhen Alhimov ütles Associated Pressile telefonitsi, et tema üksust pole positsioonilt eemaldatud, mis tema sõnul oleks tõenäoliselt juhtunud Toretski langemisel.
Venemaa palju suurem armee on viinud läbi püsiva aastapikkuse kampaania idarindel, lõdvendades järk-järgult sõdurite puuduses ja kurnatud Ukraina vägede haaret oma tugipunktides, kuna sõda läheneb sel kuul neljandale aastale.
Ukraina järjestikused kaotused rindel langevad kokku ebakindlusega, kas USA jätkab elutähtsa sõjalise abi andmist. USA president Donald Trump, kes ütleb, et seab Ameerika huvid oma prioriteediks, on öelnud, et soovib sõja lõpetada, kuigi tema plaanid rahu kindlustamiseks on ähmased.
Ukraina 28. brigaadi ohvitser Alhimov ütles AP-le, et tema üksus jätkas oma positsioonil ka reede pärastlõunal. Ta lisas: „Käivad intensiivsed (Vene) rünnakuoperatsioonid.”
Sõjaväe ja analüütikute poolt laialdaselt kasutatav avalikele andmetele tuginev Ukraina kaarditeenus DeepState näitas neljapäeva hilisõhtul, et Ukraina väed asusid Toretski loodeservas ja linnas endas on endiselt sõdureid.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et Ukraina sõjavägi on Toretskit tugevalt kindlustanud ja arendanud maa-aluse kommunikatsioonivõrgu, muutes praktiliselt kõik hooned hästi kaitstud tulistamiskohaks. Ukraina väed on kaitseks kasutanud ka söekaevandusi ja jäätmehunnikuid Toretski lääne- ja põhjaosas, öeldakse avalduses.
Venemaa väidetav Toretski langemine, kui see kinnitust leiab, edendaks vägede liikimist üle Donetski oblasti, mis on maksnud Moskvale palju sõdureid ja soomust, kuid on andnud Kremlile dividende. Rünnakul purustavad Vene väed asulad 1300-kiloste liugpommide, suurtükitule, rakettide ja droonide toore jõuga ning saadavad seejärel jalaväeüksused paljastatud kaitsjaid ründama.
Sel aastal oli Kurahove esimene oluline linn, mis Venemaa rünnaku all kapituleerus pärast seda, kui Vene väed vallutasid eelmisel aastal Avdijivka ja Vuhledari. Vene väed vallutasid eelmisel kuul samas piirkonnas ka Velika Novosilka.
Linnad olid osa Ukraina kaitsevööst riigi idaosas. Venemaa teised sihtmärgid on oluline logistikakeskus Pokrovsk ja strateegiliselt oluline Tšassiv Jari linn.
Venemaa püüab võtta kontrolli alla Donetski ja naaberoblasti Luhanski kõik osad, mis koos moodustavad Ukraina Donbassi tööstuspiirkonna.
Venemaa kiirendas 2024. aastal Ukraina eesliini linnade hävitamist sõjas seninägematus ulatuses, kasutades liugpomme ja laienevat lennuväljade võrgustikku, selgub Associated Pressi droonikaadrite, satelliidipiltide, Ukraina dokumentide ja Venemaa fotode analüüsist.
Vahepeal kohtus ÜRO aatomijärelevalve juht reedel Moskvas Venemaa riikliku tuumaenergia pakkuja Rosatomi juhiga, et arutada Lõuna-Ukrainas Zaporižja tuumaelektrijaama julgeolekut.
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juhi Rafael Grossi sõnul on olukord Euroopa suurima tuumajaama ümber „pretsedenditu”, kuna see asub „aktiivse lahingutsooni keskel”.
Teisipäeval Kiievis olles ütles Grossi, et Venemaa okupatsiooni all oleva tuumajaamaga seoses olid „mõned juhud, kus oli lähedasi plahvatusi”.
