Ilma USA sõjalise abita on Ukrainal piisavalt relvi, et jätkata võitlust praeguses tempos kuni suveni, ütlesid praegused ja endised Lääne ametnikud. Pärast seda võib Kiiev avastada, et napib laskemoona ja ta ei saa kasutada mõnda oma kõige paremat relvastust.
President Trumpi viimaste päevade sammud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vastu on sundinud Kiievit seisma silmitsi väljavaatega kaotada USA sõjaline toetus, mis on aidanud tal kolm aastat kestnud sõja jooksul Vene vägesid tagasi hoida, vahendab Wall Street Journal.
Suured relvasaadetised, mille Bideni administratsioon saatis või mille jaoks viimastel kuudel lepingu sõlmis, peaks olema piisav, et ukrainlased saaksid jätkata võitlust praegusel kiirusel vähemalt aasta keskpaigani, ütles endine Pentagoni kõrge ametnik Celeste Wallander. Mõned Ukraina analüütikud väidavad, et nende riik võib relvadega välja vedada veelgi kauem.
„Me võime vastu pidada võib-olla pool aastat või aasta, et anda Euroopale veel aasta, et hakata tootma mis tahes laskemoona,” ütles sõjaväele droone tarninud Ukraina heategevusorganisatsiooni Come Back Alive vanemanalüütik Mõkola Bielieskov. „Võime kanda mõningaid kaotusi, võib-olla kaotada mõne territooriumi. Kuid meil ei jää muud üle, kui raskustest hoolimata sõdida.”
USA sõjalise abi lõpetamine on halvim stsenaarium, ütles Zelenski vanemnõunik, lisades, et see tähendab, et Ukraina peab üles ehitama oma sõjalise tootmise ja saama rohkem eurooplastelt.
Euroopa valmistub püüdma puudujääki korvata. 2024. aastal andsid Euroopa Liit, Ühendkuningriik ja Norra Ukrainale ühiselt umbes 25 miljardit dollarit sõjalist abi – Euroopa ametnike sõnul rohkem kui USA tol aastal saatis. Kontinent on märkimisväärselt suurendanud oma suurtükimürskude tootmist ja EL arutab abi suurendamist sel aastal 30 miljardi dollarini.
Zelenski sõnul on USA alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse saatnud sõjalist abi ligi 70 miljardi dollari ulatuses. Seda on Kieli Maailmamajanduse Instituudi andmetel rohkem kui kõigil teistel Ukraina lääneliitlastel kokku.
Kuid Ukraina on ehitanud ka oma tohutu laskemoonatööstuse, mis toodab praegu relvi 30 miljardi dollari väärtuses aastas, riigi strateegilise tööstuse ministri sõnul on see kuuekordne kasv võrreldes aasta varasemaga. 2024. aastal tootis riik umbes 1,5 miljonit drooni, millest on saanud tema peamine kaitsevorm piki rindejoont, võimaldades Kiievil hoida ära Venemaa rünnakuid, võttes samas minimaalselt kaotusi. Ametnike sõnul kavatsevad nad sel aastal toota 3000 raketti ja 30 000 kaugmaadrooni.
Kokku ehitab või rahastab Ukraina praegu umbes 55% oma sõjalisest riistvarast. Ühe Lääne ametniku sõnul tarnib USA umbes 20%, Euroopa aga 25%.
Kuid mõningaid USA tarneid, sealhulgas täiustatud õhutõrjesüsteeme, maa-maa ballistilisi rakette, navigatsioonisüsteeme ja pikamaa raketisuurtükke on lühiajaliselt võimatu asendada. Euroopa lihtsalt ei valmista piisavalt – või mõnel juhul üldse mitte.
Ametnikud ja analüütikud ütlesid, et kui need USA varud otsa saavad, kannatab Ukraina võime korraldada pikemaajalisi rünnakuid ja kaitsta oma tagalapositsioone.
„Kui teil on partner, kes varustab teid kõrgeima kvaliteediga sõjatehnoloogiaga, on see mõnes valdkonnas asendamatu,” ütles Tšehhi valitsuse saadik Ukraina ülesehitamisel Tomas Kopecny.
Kuid USA abi lõppemise tont on ähvardanud juba rohkem kui aasta. Kampaania ajal kritiseeris Trump korduvalt Kiievisse saadetud miljardeid ning paljud kongressi vabariiklased olid vastu kõige värskemale abipaketile Ukrainale, mis kiideti heaks mullu aprillis.
Enne ametist lahkumist püüdis endine president Joe Biden võimaldada Ukrainal jätkata võitlust nii kaua kui võimalik. Tema administratsioon saatis relvi olemasolevatest USA varudest ja sõlmis lepingud USA kaitsetööstusega laskemoona, õhutõrje püüdurrakettide, sõidukite ja muu materjali hankimiseks. Need tarned jätkuvad 2026. aastal.
„See toetas seda, mida me mõistame uue administratsiooni strateegiana: pidada läbirääkimisi jõupositsioonilt ja panna Putin fakti ette, et ukrainlased saavad jätkata võitlust,” ütles endine Pentagoni ametnik Wallander, kes töötas Bideni administratsiooni kaitseministri nõunikuna.
Trump on nüüd selle oletuse ümber lükanud, rünnates Zelenskit sotsiaalmeedia postitustes. Ta on süüdistanud Ukraina presidenti sõja algatamises ja nimetanud teda diktaatoriks. Mõlemad väited kordavad Kremli jutupunkte Ukraina liidri ja sõja kohta, mis sai alguse Venemaa tungimisest riiki 2022. aastal.
Pärast Trumpi avaldusi ütles ka esindajatekoja spiiker Mike Johnson, et Kongressil pole „isu” järjekordse Ukraina abiseaduse eelnõu järele. Kuid asepresident JD Vance ütles ajalehele Wall Street Journal, et USA võib Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Zelenski vaheliste rahuläbirääkimiste edendamiseks kasutada majandussanktsioone ja isegi „sõjalisi mõjutusvahendeid”.
Trump on pärinud volituse saata Ukrainasse Pentagoni varudest enam kui 3,8 miljardi dollari väärtuses relvi ilma Kongressi heakskiiduta, kuigi administratsiooni ametnikud paluvad tõenäoliselt seadusandjatel USA inventari täiendada, kui selline otsus peaks vastu võetama.
Euroopa liidrid on viimase nädala jooksul pidanud mitmeid kohtumisi, et kavandada, kuidas nad saavad Ukrainat toetada, kui USA lahkub. Kontinent on tarninud ka mõningaid Ukraina kõige tõhusamaid relvi, sealhulgas suure osa oma kaasaegsest suurtükimoonast, keskmaa õhutõrjest ja tiibrakettidest. Sellegipoolest on analüütikud seadnud kahtluse alla Euroopa võime täielikult täita USA tarnete kaotamise tõttu tekkinud tühimikku.
„Kuigi Euroopa võiks teoreetiliselt katta USA toetuse, ei näe ma, et nad suudaksid täita kogu vajalikku relvasüsteemide laiust ja teatud kriitilistes kategooriates, nagu õhutõrje püüdurraketid, tekib kiiresti kvantiteediprobleem,” ütles Rootsi kaitseülikooli akadeemik Oscar Jonsson.
Ukraina ametnike sõnul valmistab Ukraina nüüd 2,5 miljonit suurtüki- ja miinimürsku aastas. Septembri seisuga oli USA alates sissetungi algusest saatnud Ukrainale ligikaudu kolm miljonit suurtükimürsku. Võrdluseks suurendas EL 2024. aastal suurtükimürskude tootmist 1,4 miljonini ja seab tänavu eesmärgiks kaks miljonit.
Suurim väljakutse on analüütikute hinnangul Ameerikas toodetud õhutõrje puudumine, mis jätaks Ukraina otsustada, milliseid oma piirkondi kaitsta ja milliseid ohtu jätta. Näiteks toodab ainult USA Patrioti õhutõrjesüsteeme, mis suudavad alla tulistada Venemaa ballistilisi rakette.
Löök oleks ka USA-s toodetud armee taktikalise raketisüsteemi (ATACMS) kaotamine. Selle ulatus kuni 300 kilomeetrit on muutnud selle eriti tõhusaks Venemaa varustusliinide ründamisel, kuigi Bideni administratsioon piiras sihtmärke, mida nad võiksid tabada Venemaal.
Mõned analüütikud seadsid kahtluse alla ka selle, kas Ukrainal on jätkuvalt juurdepääs SpaceXi Starlinki interneti-teenusele, mis on peamine lahinguvälja eelis, mida on osaliselt rahastanud Pentagon. SpaceXi tegevjuht Elon Musk on Trumpi lähedane liitlane.
Kiievis asuva mõttekoja New Geopolitics Research Network direktor Mõhailo Samus ütles, et on võimalik, et USA lõpetab abi saatmise, kuid lubab Euroopal siiski Ukraina nimel Ameerika relvi osta.
„Asi pole tegelikult abis, vaid selles, kas Trump osaleb Ukrainale relvade tootmises,” ütles ta. Kui ei, siis „on see suur löök Ukrainale ja Euroopale”.
