USA on vastu Venemaa nimetamisele agressoriks sõjas Ukrainaga G-7 riikide avalduses, mis koostatakse Venemaa täiemahulise sissetungi kolmanda aastapäeva tähistamiseks, ütlesid neljapäeval asjaosaliste riikide neli kõrget ametnikku.
Ameeriklaste vastuväited avaldusele tulevad pärast seda, kui president Trump selle nädala alguses süüdistas Ukrainat sõja alustamises, mis sai tegelikult alguse Venemaa rünnakust Ukrainale, vahendab New York Times.
Üks G-7 riigi kõrge ametnik ütles, et Kanada edastas avalduse esimese mustandi ülejäänud kuuele liikmesriigile. Ametniku sõnul kasutati selles versioonis keelt, mis säilitas liitlaste grupi Ukraina-meelse tooni, mis võeti vastu pärast täielikku sissetungi riiki 2022. aasta veebruaris.
USA pool vaatas sel nädalal läbi selle esimese eelnõu ja eemaldas kõik viited, mida võiks tõlgendada Ukraina-meelsetena, ütles ametnik. Ametnik lisas, et tulemuseks oli neutraalne avalduse projekt, milles ei viidatud Venemaale kui konflikti agressorile ega Ukrainale kui sissetungi ohvrile.
Ametnikud soovisid arutelude tundlikkust arvestades jääda anonüümseks.
Kanada asus eelnõu kirjutamisel juhtrolli, kuna ta on praegu G-7 rühma eesistujariik.
Diplomaadid jätkavad tööd eelnõu sõnastuse kallal, mis praegu kirjeldab „laastavat sõda, mis sai alguse Venemaa sissetungist Ukrainasse”, kuid ei kasuta sõnu „Vene agressioon” ega „agressor”, mis on kuulunud G-7 rühma sõnavarasse alates 2022. aastast, ütlesid Saksamaa ja Euroopa kõrged ametnikud.
Teine G-7 riigi kõrge ametnik lisas, et teksti koostamine ja läbirääkimised võivad jätkuda esmaspäevani, mil tekst avaldatakse.
Samuti pole veel otsustatud, kas esmaspäeval virtuaalselt kohtuv G-7 liidrite rühm kutsub osalema Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski, nagu ta tegi eelmisel aastal, ütles ametnik.
Ameerika vastuväited järgnesid Zelenski ja Trumpi vastastikustele teravatele solvangutele. USA president on lubanud püüda sõda kiiresti lõpetada ja volitanud saadikuid pidama Venemaaga kõnelusi ilma Kiievit või Euroopa riike kaasamata.
Ametnikud rõhutasid, et G-7 grupi kavand ei ole valmis, kuid ütlesid ka, et oluline on jõuda vastastikku kokkulepitud avaldusele, mis pole kunagi lihtne ja nõuab alati „sõnasepatööd”.
Kanada alustas koostamise protsessi, järgides väljendeid, mida kasutati eelmistes sõjateemalistes G-7 grupi avaldustes, mis mõistsid Venemaad pidevalt hukka. Kuid Trumpi administratsiooni ametnikud märkisid, et tahavad midagi erinevat ja lühemat kui endise presidendi Joe Bideni ajal avaldatud avaldus, ning püüdsid tagada, et see ei segaks ega blokeeriks praegu käimasolevaid läbirääkimisi Venemaaga, ütlesid ametnikud.
Ameeriklased tahtsid välja jätta ka lõigud, mis kirjeldasid sissetungi kui suveräänsuse rikkumist, ütles üks ametnik.
Praegu sisaldab eelnõu avaldust, milles öeldakse, et tugevad julgeolekutagatised ja Ukraina lõimumine Euroopa Liiduga on „kriitilise tähtsusega, et tagada kestev rahu, mis hoiab ära tulevasi agressiooni”.
Läbirääkimised jätkuvad, seega on lõplik tekst alles selgumisel.
G-7 grupi välisministrid kohtuvad Quebecis 12.-14. märtsil. Riikide liidrid kohtuvad Albertas juuni keskel.
Kui viimati oli Kanada G-7 grupi eesistuja Trumpi esimesel ametiajal 2018. aastal, lahkus president Quebeci tippkohtumiselt ja loobus lõplikust ühise kommünikee toetusest, olles vihane selle kaubandust puudutava keelekasutuse pärast.
