Raevunud Briti parlamendiliikmed süüdistasid täna Donald Trumpi Venemaale „järeleandmises” ja hoiatasid, et Suurbritannia peab olema valmis sõjaks.

Poliitikud erinevatest parteidest avaldasid alamkojas häiret pärast USA presidendi pommuudiskõnet Vladimir Putiniga, vahendab Daily Mail.

Trump ja Venemaa liider pidasid „pika ja väga produktiivse” telefonivestluse, mille käigus nad leppisid kokku, et kõnelusi konflikti lõpetamiseks tuleks alustada „viivitamata”.

Kuid iga rahulepingu puhul eeldatakse, et Venemaa säilitab territooriumi, mille ta on annekteerinud alates 2014. aastast, sealhulgas Krimmi poolsaare – see on tohutu löök Kiievile pärast kolm aastat kestnud vabadusvõitlust. Ukraina liitumine NATO-ga – alliansi ametlik poliitika – on samuti sisuliselt välistatud.

Samal ajal nõuab Trump, et Euroopa NATO riigid kohustuksid kulutama kaitsele 5 protsenti SKT-st – tasemele, milleni isegi USA ei jõua. Ühendkuningriik on üks suuremaid kulutajaid, kuid pole veel koostanud ajakava 2,5 protsendi saavutamiseks.

Keir Starmer tõstis Downing Streetil kõneldes esile ukrainlaste sõjas tehtud tohutuid ohvreid. „Keegi ei taha, et konflikt jätkuks, kuid me peame tagama, et Ukraina on selle keskmes,” ütles ta.

Täna hommikul Brüsselis toimunud NATO kohtumisel võttis Briti kaitseminister John Healey maha erimeelsused, rõhutades samas, et „Ukraina üle ei saa läbirääkimisi pidada ilma Ukrainata”.

Parlamendiliikmed olid parlamendi erakorralisel istungil aga palju otsekohesemad.

Konservatiiv Julian Lewis ütles, et Trump vajab meelde tuletamist, et „järeleandmine viis Teise maailmasõjani”, kui ta kutsus valitsust üles tõstma kaitsekulutusi kiiresti 5 protsendini SKT-st.

Ta ütles: „Kas valitsus annab president Trumpile igal võimalusel teada, et põhjus, miks järeleandmine viis Teise maailmasõjani, oli see, et see jättis Euroopasse vaakumi? Põhjus, miks Ida-Euroopa okupeerimine selle sõja lõpus Kolmanda maailmasõjani ei viinud, oli see, et USA täitis võimaliku vaakumi ja piiras edasist agressiooni.

Nii et kui ta kavatseb Ukraina rahva tahte vastaselt kokkuleppele jõuda, on vähim, mida ta teha saab, tagada otse selle Ukraina osa julgeolek, mis jääb okupeerimata.”

Kaaskonservatiiv Bernard Jenkin ütles: „Mõned kaitsejuhid on seda väljendanud, et me peame olema valmis vajadusel Venemaaga sõda pidama, et suuta Venemaad heidutada ja kui me tahame tagada sõltumatu ja suveräänse Ukraina julgeoleku pärast seda, mis on president Trumpi ja president Putini vahel kokku lepitud.”

USA kaitseminister Pete Hegseth ütles eile Euroopa kolleegidele, et Ukraina unistus naasta oma 2014. aasta eelsete piiride juurde on illusoorne eesmärk ja Kiievi soov saada NATO liikmeks ei ole realistlik.

Tema avaldusi peeti laialdaselt Putini võiduks ja hävitavaks löögiks Kiievile, mille tulemusena võidakse sundida loovutama tohutuid territooriume ilma julgeolekugarantiita.

„Ma ütlen teile, et nad joovad täna õhtul Kremlis viina otse pudelist,” ütles Trumpi endine riikliku julgeoleku nõunik John Bolton CNN-ile. „See oli Moskva jaoks suurepärane päev.”

Analüütikud hoiatasid, et Putinile järeleandmine võib kaasa tuua ajaloo kordumise, kusjuures Rootsi endine peaminister Carl Bildt süüdistab Trumpi Ukraina ajaloolises reetmises.

„Kindlasti on läbirääkimistel uuenduslik lähenemine teha väga suuri järeleandmisi juba enne nende algust,” ütles ta. „Isegi Chamberlain ei langenud 1938. aastal nii madalale. See München lõppes igal juhul väga halvasti.”

Bildt on üks paljudest ekspertidest, kes on võrrelnud Trumpi avaldusi Briti peaministri Neville Chamberlaini „rahu meie aja jaoks” deklaratsiooniga.

Liitlaste järeleandmised Adolf Hitlerile, mis hõlmasid ka territooriumi annekteerimist, tulid aasta enne seda, kui Hitler Poolasse tungis, vallandades Teise maailmasõja.

Lepingut tunti Müncheni kokkuleppena ja nüüd peetakse reedel Saksamaa linnas julgeolekukonverentsil arutelu Ukraina saatuse üle.

Eile avaldatud Taani luureteenistuse (FE) raportis hoiatati, et kui sõda Ukrainas lõpeb või külmub, võib Moskva suunata ümber olulised sõjalised ressursid, mis kujutab endast otsest ohtu NATO-le.

„[See] on kooskõlas ISW hinnangutega Venemaa jõupingutuste kohta restruktureerida ja valmistada ette oma sõjaväge ja ühiskonda tulevaseks konfliktiks NATO-ga keskpikas ja pikas perspektiivis,” märkis mõttekoda ISW.

„Ärme unusta, Venemaa on jätkuvalt oht Ukrainast kaugemale,” ütles Ühendkuningriigi kaitseminister John Healey täna hommikul, lisades, et Ühendkuningriik ja tema liitlased „soovivad näha püsivat rahu ning konfliktide ja agressioonide ärahoidmist”.

Saksamaa välisminister Annalena Baerbock hoiatas, et kõnelustel on kaalul rahu Euroopas, lisades, et on ülimalt oluline, et Kiiev oleks nendega seotud.

Kreml teatas täna, et ei soovi USA-ga mitte ainult läbirääkimisi Ukraina üle, vaid ka Euroopa julgeoleku ja Moskva „murede” üle, kus 2021. aastal nõuti NATO-lt naasmist oma 1997. aasta piiride juurde.

„Kindlasti tuleks kõikehõlmavalt arutada kõiki Euroopa mandri julgeolekuga seotud küsimusi, eriti nendes aspektides, mis puudutavad meie riiki, Venemaa Föderatsiooni, ja me eeldame, et see nii läheb,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Kremli pressisekretär jätkas, et Trumpi ja Putini näost näkku kohtumine tuleb korraldada „viivitamata”.

„Kindlasti on vaja selline kohtumine üsna kiiresti korraldada, riigipeadel on palju rääkida,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Trump ütles kolmapäeval, et ootab Putinit Saudi Araabias.

Kuna hirmud Putini ekspansionistlike ambitsioonide pärast Euroopas ja plaanide pärast Ukrainaga süvenevad, ütles endine kaitseminister Ben Wallace täna Times Radiole: „Ma ei usalda Putinit sentimeetritki.”

Ta jätkas: „Ilma igasuguse mehhanismita või isegi garantiideta tuleb ta tagasi. Ta relvastab uuesti ja ta tuleb tagasi. Tema eesmärk on see, et Ukrainat polekski olemas. Ta usub, et see on osa suuremast Venemaast. Nii et ta tuleb tagasi.”

Hegseth tõrjus Washingtoni positsiooni kriitikat, kinnitades täna, et Trumpi rahuplaan ei olnud kindlasti Ukraina reetmine.

„Seal pole reetmist. On tõdemus, et kogu maailm ja USA on rahul ja huvitatud rahust, läbirääkimistel saavutatud rahust, nagu president Trump on öelnud, et peatada tapmine. Ja selleks on vaja, et mõlemad pooled tunnistaksid asju, mida nad ei taha,” ütles Hegseth.

Trump ütles eile ovaalkabinetis ajakirjanikele rääkides: „Ma arvan, et president Putin tahab rahu ja president Zelenski tahab rahu ja ma tahan rahu… Ma tahan lihtsalt näha, et inimeste tapmine lõpetataks.”

Kirjeldades oma kõnet Putiniga, ütles Trump: „Inimesed ei teadnud tegelikult, mida president Putin mõtleb. Kuid ma arvan, et võin väga kindlalt öelda, et ta tahab näha samuti selle lõppu, nii et see on hea – ja me töötame selle nimel, et see võimalikult kiiresti lõppeks.”

Ta lisas, et nad on kokku leppinud „väga tihedas koostöös, sealhulgas külastades üksteise riike” ja „lastes meie vastavatel meeskondadel kohe läbirääkimisi alustada”.

Ta lisas, et paar „tõenäoliselt” kohtub lähiajal isiklikult, mis viitab sellele, et kohtumine võiks toimuda Saudi Araabias.

Kiievis elav ajakirjanik ja heategevustöötaja Paul Niland vastas Trumpi kommentaaridele, et Putin otsib rahu, öeldes: „Igaüks, kes arvab, et Putin tahab rahu, jätab kahe silma vahele sõdimise ajaloo.”

„Miski tema andmetes ei viita sellele, et ta oleks kunagi rahu tahtnud. Samuti tunnete puudust ajupestud elanikkonnast, kes on sõjast haaratud. Ja te jätate tähelepanuta fakti, et Venemaa majandus põhineb praegu sõjal,” sõnas ta.

Taani konservatiivne parlamendisaadik Rasmus Jarlov kritiseeris presidenti sotsiaalmeedias, kirjutades: „Trump on esimene president, kes alistub Ameerika põlisele vaenlasele. Venemaale.”

Kaitseanalüütik ja ajaloolane Paul Beaver hoiatas samuti Putinile järeleandmise eest, öeldes väljaandele Sun: „Trump tahab Nobeli rahupreemiat, kuid kõik, mida ta teeb, on märk nõrkusest.”

„Ukrainal on olnud palju halbu päevi ja see on hullem kui teistel, sest nende suurim liitlane näib olevat nad reetnud,” sõnas ta.

„Putin tähistab oma agressiooni edu. Ma kardan, et ajalugu kordab end potentsiaalselt kohutavate tagajärgedega,” ütles ta.