Donald Trump on „ainus liider”, kes suudab saavutada rahu Venemaa ja Ukraina vahel, ütles tema välisminister Marco Rubio pärast Saudi Araabias peetud läbirääkimisi.

USA ja Venemaa ametnikud panid paika neljast punktist koosneva plaani, kuid seda, kas täielik kokkulepe saab teoks, selgub Ukraina osalusest läbirääkimiste protsessis, vahendab Daily Mail.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski oli raevus, et teda esimeselt kohtumiselt välja jäeti, ja tühistas kolmapäeval oma plaanitud visiidi Saudi Araabiasse.

Rubio, USA riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz ja erisaadik Steve Witkoff kohtusid täna teisipäeval 18. veebruaril Riyadhis Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ja Putini nõuniku Juri Ušakoviga.

See oli läbirääkimiste esimene voor, kui USA kavatseb sõlmida rahulepingu, et lõpetada sõda, mis on kestnud pärast Venemaa tungimist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Läbimurdelised kõnelused toimusid pärast seda, kui Trump rääkis eelmisel nädalal Putiniga, kui USA eemaldub Venemaa isoleerimisest, kuid Ukraina esindajad Lähis-Ida istungil kohal ei olnud.

Rubio ütles, et USA ja venelased leppisid oma kohtumisel kokku neljas põhimõttes, alustades esimesi samme kokkuleppe suunas.

Esiteks ütles ta, et USA ja Moskva töötavad selle nimel, et taastada oma vastavad diplomaatilised esindused üksteise riikides, et nad saaksid rohkem suhelda.

Teiseks ütles Rubio, et USA määrab kõrgetasemelise meeskonna, kes aitab läbirääkimistel, ja kolmandaks hakkavad nad arutama geopoliitilist ja majanduslikku koostööd, mis võiks aidata konflikti lahendada.

Neljandaks ütles ta, et viis inimest, kes esimesel kohtumisel osalesid, jäävad seotuks, nii et nad teavad, et see liigub „produktiivsel viisil”.

Rubio ütles, et nad ei pea eelläbirääkimisi ja see hõlmab „rasket ja keerulist diplomaatiat” teatud aja jooksul, kuid ta väitis, et ainult Trump saab aidata kaasa sõja lõpetamisele.

„Ainus juht maailmas, kes suudab selle teoks teha ja kes võib isegi tuua inimesed kokku, et hakata sellest tõsiselt rääkima, on president Trump,” ütles välisminister.

Rubio ütles ka, et „konflikti lõppemiseks peavad kõik selles konfliktis osalejad sellega nõustuma”.

Ta märkis, et USA ja Venemaa vahelisest „regulaarsest” kontaktist on möödunud rohkem kui kolm aastat.

Waltz ütles, et nad arutasid, et see peab olema sõja püsiv lõpp, mitte ajutine paus.

Ta ütles, et arutatakse territooriumi ja julgeolekutagatisi, mis on nende läbirääkimiste aluseks.

Waltz ei soovinud aga öelda, kas USA nõustub Venemaa jaoks säilitama Ukraina territooriumi, mille ta on annekteerinud pärast sisse tungimist kolm aastat tagasi, vaid seda, et seda tuleb arutada.

„President ei pea vastuvõetavaks lõputut sõda Euroopas, mis on sõna otseses mõttes muutumas mõlema poole inimeste lihaveskiks,” ütles Waltz.

See tuli vähem kui nädal pärast Trumpi ja Putini telefonikõnesid. President rääkis Zelenskiga ka telefoni teel, paljastas ta.

Zelenski andis Ukrainale märku, et sõda võib lõppeda, kuid ta on USA rahuprotsessi osana nõudnud julgeolekutagatisi ja ja teiste Euroopa liidrite osalemist.

Ukraina president vastas USA ja Venemaa kõnelustele teisipäeval Türgist Ankarast, kus ta kohtub Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga.

Ta ütles, et Ukraina ei anna „Venemaa ultimaatumitele järele”, kui ta andis vastulöögi USA-le ja venelastele, kes peavad üks-ühele kõnelusi, kuna Erdoğan ütles, et tema riik on tulevikus „ideaalne võõrustaja” Ukraina, Venemaa ja USA vahelisteks kõnelusteks.

„Huvitav, miks nad usuvad, et Ukraina võtaks kõik need ultimaatumid praegu vastu, kui me neist kõige raskemal ajal keeldusime,” ütles Ukraina president, viidates Kiievi keeldumisele alluda Moskva nõudmistele sõja alguses peetud kriisikõnelustel.

„Ukraina presidendina pole ma kunagi kellelegi garantiisid andnud ega midagi kinnitanud. Pealegi pole ma kunagi kavatsenud leppida Venemaa ultimaatumitega. Ja ma ei kavatse seda teha,” ütles Zelenski.

Zelenski paljastas ka, et jätab ära enda kavandatud visiidi Saudi Araabiasse.

Esmaspäeval kinnitas Zelenski, et Ukraina ja Euroopa liidreid ei kutsutud Saudi Araabia kõnelustele ning ütles, et Ukraina ei saa ilma oma osaluseta tunnustada ühtegi rahulepingut.

Kuigi nad ei olnud Riyadhis laua taga, on teised Euroopa liidrid osalenud rahulepingu aruteludes.

Esmaspäeval kohtus Prantsusmaa president Emmanuel Macron Pariisis teiste Euroopa liidritega, kus nad rääkisid sõjast Ukrainas. Kohtumine toimus pärast seda, kui Macron vestles Trumpiga. Tal oli ka kõne Zelenskiga.

Macron ütles, et juhid tahavad „tugevat ja püsivat rahu Ukrainas”.

„Selle saavutamiseks peab Venemaa oma agressiooni lõpetama ning sellega peavad kaasnema tugevad ja usaldusväärsed julgeolekugarantiid ukrainlastele,” ütles Macron avalduses.

Ta andis märku, et eurooplased, ameeriklased ja ukrainlased töötavad selle nimel ning et Euroopa riigid investeerivad rohkem oma julgeolekusse ja kaitsesse.

Rubio lükkas teisipäeval tagasi süüdistuse, et eurooplased ja ukrainlased on läbirääkimisprotsessis kõrvale jäetud, väites, et kolme aasta jooksul „pole keegi suutnud kokku viia midagi sellist”, nagu nende teisipäevane kohtumine.

„Siin ei jäeta kedagi kõrvale,” ütles välisminister. „Kuid president Trumpil on positsioon, mille nimel ta kampaaniat tegi, et algatada protsess, mis võiks sellele konfliktile lõpu teha.”

Rubio väitis, et ainus asi, mida Trump üritab teha, on rahu saavutada, mille nimel ta kampaaniat tegi.

Waltz väitis, et USA liitlastega konsulteeritakse igapäevaselt ja see jätkub.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et Ukraina NATO liikmelisus on Moskvale vastuvõetamatu.

„Väärib märkimist, et Kiievi NATO-sse vastuvõtmisest keeldumisest ei piisa,” ütles ta. „Allianss peab Bukaresti 2008. aasta lubadustest lahti ütlema.”

2008.aastal Rumeenia pealinnas toimunud tippkohtumisel teatas NATO, et nii Ukraina kui ka Gruusia ühinevad kaitseliiduga, kuid ei andnud neile plaani, kuidas sinna jõuda.

Samal ajal, kui mõlemad pooled on oma nõudmisi esitanud, ütles Rubio teisipäeval, et selle, kas rahukokkulepe lõpuks saavutatakse või mitte, otsustavad mõlemad pooled asjadega nõustumisel. Ta ei laskunud üksikasjadesse.

Ta ütles, et kohtumine valmistas pinna ette tulevaste kõneluste jaoks, kuid „kuidas see välja kukub, on osapoolte otsustada”.