USA kaitseminister Pete Hegseth on andnud kaitseministeeriumi Pentagoni ja kogu USA sõjaväe kõrgematele juhtidele korralduse töötada välja plaanid, kuidas kärpida kaitse-eelarvest 8 protsenti igal järgneval viiel aastal, selgub väljaande Washington Post saadud memost ja asjaga kursis olevate ametnike jutust – see on rabav ettepanek, mis kindlasti seisab silmitsi sisemise vastupanu ja terava opositsiooniga parlamendis Kongressis.
Hegseth käskis kavandatavad kärped koostada eelolevaks esmaspäevaks, selgub teisipäevasest memost, mis sisaldab nimekirja 17 kategooriast, mille kohta Trumpi administratsioon soovib erandit. Nende hulgas: operatsioonid USA lõunapiiril, tuumarelvade ja raketitõrje moderniseerimine ning allveelaevade, ründedroonide ja muu laskemoona soetamine.
Pentagoni kõrge ametnik Robert Salesses ütles avalduses, et säästetud raha saab „ümber paigutada”, et maksta Trumpi administratsiooni uute prioriteetide eest, sealhulgas „raudkuppel Ameerika jaoks”, mis on president Donald Trumpi lööklause ekspansiivse raketitõrjesüsteemi kohta. Ta ütles, et järgmise aasta eelarves võib see summa ulatuda 50 miljardi dollarini.
Pentagoni eelarve 2025. aastaks on umbes 850 miljardit dollarit ning Kapitooliumi mäel valitseb laialdane konsensus, et Hiina ja eelkõige Venemaa poolt põhjustatud ohtude ärahoidmiseks on vaja suuri kulutusi. Täieliku vastuvõtmise korral hõlmaksid kärped igal järgmisel viiel aastal kümneid miljardeid dollareid.
Eelarvedirektiiv järgib Trumpi administratsiooni eraldi korraldust, milles otsitakse välja tuhandete katseajal olevate kaitseministeeriumi töötajate nimekirjad, kes eeldatavasti sel nädalal vallandatakse. Seda pingutust jälgib miljardär Elon Muski juhitav USA DOGE Service osana tema laiemast föderaalbürokraatia lammutamisest.
Mõlemad jõupingutused kokku on silmatorkav rünnak valitsuse suurimale ministeeriumile, kus töötab üle 900 000 tsiviiltöötaja, kellest paljud on sõjaväeveteranid. Katseajaga töötamine kaitseministeeriumis võib olenevalt ametikohast kesta ühest kuni kolme aastani ning see võib hõlmata töötajaid, kes on liikunud ühelt töökohalt teisele.
Pentagoni pressiesindaja John Ullyot ütles avalduses, et Hegseth on suunanud kaitseametnikud hindama katseajal olevaid töötajaid, olles juba teinud otsuse, et „mõned katseajal olevad tsiviiltöötajad eemaldatakse lähitulevikus teenistusest”.
„See ei ole avalikes huvides säilitada isikuid, kelle panused ei ole missioonikriitilised,” ütles Ullyot.
Kolmapäeval ütlesid DOGE tegevusega kursis olevad inimesed, et riiklik julgeolekuagentuur esitas Pentagonile nimekirja, mis sisaldab ligikaudu 4000 katseajal olevate töötajate identifitseerimisnumbrit, mis moodustab umbes 10 protsenti luureteenistuse tsiviiltööjõust, kuigi eeldatakse, et juhtidel on vabadus kaaluda inimeste rolle ja töötulemusi, et otsustada, kes tuleks vallandada. (DOGE tähistab valitsuse tõhususe ministeeriumi, kuigi see ei ole valitsuskabineti tasandi asutus.)
Pentagon jälgib ka umbes 1,3 miljonit tegevteenistuses olevat teenistujat ja ligi 800 000 teist, kes on rahvuskaardis ja reservides, kuid Trumpi administratsioon on vabastanud sõjaväelased praeguseks ulatuslikust eelarvekärpest.
Hegseth püüdis oma teisipäevases memos käsitleda kavandatavaid kärpeid Trumpi „rahu läbi jõu” poliitika laiendusena, hoolimata presidendi varasemast sõjaliste kulutuste suurendamise ja nende jõupingutuste reklaamimise praktikast. Vabariiklased, sealhulgas Hegseth on aastaid kritiseerinud demokraate, kuna nad ei kulutanud piisavalt riigikaitsele.
„Ettevalmistuse aeg on möödas – me peame kiiresti tegutsema, et taaselustada sõdalaste eetos, taastada oma sõjavägi ja taastada heidutus,” kirjutas Hegseth memos. „Meie eelarve annab meile vajalikku võitlusjõudu, lõpetab tarbetud kaitsekulutused, lükkab tagasi liigse bürokraatia ja juhib rakendatavaid reforme, sealhulgas auditi edusamme.”
Kavandatavad kärped, kui need vastu võetakse, tähistavad suurimat sammu Pentagoni kulutuste ohjeldamiseks alates 2013. aastast, mil jõustusid Kongressi volitatud eelarvekärped, mida nimetatakse sekvestreerimiseks. Neid kärpeid peeti tol ajal Pentagonis kriisiks ja need muutusid nii vabariiklaste kui ka demokraatide seas üha ebapopulaarsemaks, kuna selgus nende mõju sõjaväe võimele harjutada ja sõjaks valmis olla.
Memo kandis silti „CUI” – kontrollitud salastamata teave. See saadeti Pentagoni kõrgematele ametnikele, kõrgetele sõjaväekomandöridele ja paljude kaitseasutuste juhtidele. Bloomberg News teatas reedel Hegsethi kavandatavatest kärbetest, enne kui memo Pentagoni ametnikele jagati.
Hegseth ütles oma memos, et kavandatavate kärbete taotlus kujutab endast Pentagoni eelarve „ümbervaatamist”. Ta kirjutas, et teenindusharud peaksid rahastama seda, mida nad vajavad „sõjaaja tempoks” ja kompenseerima selle rahaliselt, vähendades „madala mõjuga asju”, nagu mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasamise (DEI) programmid ja kliimamuutuste uuringud.
17 kategooria hulgas, mida see ei pruugi mõjutada, on operatsioonid rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide vastu võitlemiseks läänepoolkeral, Pentagoni audit ja „lahingulennukite koostöö” programm, mille eesmärk on siduda mehitamata õhusõidukid lennukitega, millel on endiselt piloodid. „Täidetavate” sõjalaevade ehitamine on prioriteet, öeldakse memos, kuigi selles ei täpsustata, milliseid laevu administratsioon eelistab. Hegsethi direktiiv seab prioriteediks ka sõjalised ehitusprojektid Vaikse ookeani piirkonnas, kus Trumpi administratsioon – nagu ka Bideni administratsioon – näeb Hiinat USA peamise rivaalina.
Nimekiri on märkimisväärne ka selle poolest, mis sealt välja on jäetud. Kuigi see toetab selgesõnaliselt Indo-Vaikse ookeani väejuhatuse ja sisekaitset jälgiva Põhjaväe väejuhatuse „toetusagentuuride rahastamist”, ei laienda see samasugust tähtsust mitmele teisele suuremale geograafilisele väejuhatusele. Nende hulka kuulub Euroopa väejuhatus, millel on olnud suur roll USA toetuse jälgimisel Ukrainale kolm aastat kestnud sõja ajal Venemaaga; Keskjuhatus, mis juhib operatsioone kogu Lähis-Idas; ja Aafrika väejuhatus, mis juhib mitmest tuhandest USA sõdurist koosnevaid vägesid, mis on hajutatud üle sellel kontinendi.
Euroopa väejuhatuse kärbe tõmbab kindlasti tähelepanu ka välismaal, kus Hegseth kutsus eelmisel nädalal NATO liitlasi korduvalt üles tegema oma kaitse säilitamiseks rohkem. Trumpi korrates ütles ta, et Euroopa riigid peaksid kulutama kaitsele 5 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust. Reisi ajal keeldus ta otse vastamast küsimusele, kas USA peaks sama tegema.
„Vähemalt ei tohiks me langeda alla 3 protsendi,” ütles Hegseth 12. veebruaril Saksamaal Stuttgardis esinedes. „Ma tean, et president jagab seda seisukohta.” Ta lisas, et „iga kaitseminister valetaks, kui ütleks, et ei taha rohkemat”.
Hegseth lisas siis, et „me elame rahaliselt piiratud ajal”, viidates USA enam kui 36 triljoni dollari suurusele riigivõlale. Ta lubas teha koostööd seadusandjatega ja ütles, et Trump on „juht tagamaks, et vägedel on neile vajalikud ressursid ja et me ehitame oma sõjaväe tõeliselt üles täpselt nii, nagu tegi president Trump esimesel ametiajal”.
Esialgne reaktsioon eelarvekärpe ettepanekule sisaldas nii ettevaatlikkust kui ka ärevust.
Wall Streetil kukkusid Palantiri, Lockheed Martini ja mitmete teiste suuremate kaitsetöövõtjate aktsiad pärast seda, kui Washington Post avaldas uudised Hegsethi direktiivi kohta.
Parlamendi ülemkoja Senati relvajõudude komisjoni kõrgeim demokraat senaator Jack Reed ütles, et sellised eelarvekärped oleksid „läbimõtlematud”, „valimatud” ja „reedaksid meie sõjaväejõude ja nende perekondi ning muudaksid Ameerika vähem turvaliseks”.
„Olen täielikult nende programmide kärpimise poolt, mis ei tööta, kuid see ettepanek on sügavalt ekslik,” ütles Reed. „Minister Hegsethi kiirustav, meelevaldne strateegia avaldab negatiivset mõju meie julgeolekule, majandusele ja tööstusbaasile.”
