Valge Maja käsib Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskil kriitikat leevendada ja kokkuleppele alla kirjutada pärast seda, kui ta süüdistas Donald Trumpi Venemaa võltsuudiste mõju alla sattumises.

„Nad peavad seda leevendama ja hoolikalt vaatama ning sellele lepingule alla kirjutama,” ütles Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz telekanalile Fox News. Ta pidas silmas kriitiliste maavarade tehingut vastutasuks Ukrainale abi andmisele sõja ajal Venemaaga.

Kommentaarid ilmusid mõni tund pärast seda, kui asepresident J. D. Vance hoiatas Zelenskit Trumpi avaliku ründamise eest, öeldes väljaandele Daily Mail, et presidendi avalik lobisemine toob tagasilöögi, vahendab Daily Mail.

„Mõte, et Zelenski muudab presidendi meelt, rääkides temast avalikus meedias halvasti… kõik, kes presidenti tunnevad, ütlevad teile, et see on kohutav viis selle administratsiooniga suhtlemiseks,” ütles Vance oma West Wingi kontoris antud eksklusiivses intervjuus.

Mõned tunnid hiljem suurendas Trump oma rünnakuid Miamis toimunud Saudi Araabia toetatud investorite konverentsil peetud kõnes, kus ta nimetas Zelenskit „diktaatoriks” ja „koomikuks”, kes oma riigi pommiauguks muutis.

Ja neljapäeval konservatiivse poliitilise tegevuse konverentsil (CPAC) toetas Vance taas Trumpi, öeldes, et tema lõppeesmärk on rahu Euroopas.

„Rahu on Venemaa, Ukraina ja Euroopa huvides,” ütles Vance.

Viimane uudis on see, et USA keeldub toetamast ÜRO resolutsiooni eelnõud, millega tähistatakse kolme aastat Venemaa sissetungist Ukrainasse ja mis toetab Kiievi territoriaalset terviklikkust ja mõistab hukka Venemaa agressiooni, ütlesid kolm diplomaatilist allikat Reutersile.

See kõik näib peegeldavat süvenevat lõhet Ukraina presidendi Zelenski ja Trumpi vahel, kes üritab kiiresti lõpetada Ukraina sõda ja kelle meeskond on pidanud läbirääkimisi Venemaaga ilma Kiievi osaluseta.

Tüli on suur poliitiline kriis Ukraina jaoks, mis on kasutanud Venemaa sissetungi ületamiseks kümneid miljardeid dollareid USA eelmise administratsiooni ajal kokkulepitud USA sõjalist abi ning saanud kasu ka diplomaatilisest toetusest.

Briti peaministri Keir Starmeri järgmisel nädalal Washingtoni-visiidil tutvustatav rahuvalveplaan näeb ette, et Suurbritannia ja Prantsusmaa lähetavad kuni 30 000 sõdurit rahuvalvejõudude koosseisus, et tugevdada Ukraina julgeolekut, eeldusel, et USA ja teised NATO riigid pakuvad õhukaitset.

Ukraina relvajõud patrulliksid demilitariseeritud tsoonis rindejoonel, samal ajal kui anglo-prantsuse väed paikneksid Venemaa tulevaste rünnakute ärahoidmiseks võtmetähtsusega infrastruktuuri lähedal ning USA hävitajad ja raketid oleksid „julgestus”.

Ameerika kaitsemehhanismi rakendatakse tagamaks, et „Venemaa ei ründaks mis tahes vägesid”, ütles väljaandele Telegraph plaaniga kursis olev ametnik.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov aga lükkas täna hommikul ettepaneku tagasi kui vastuvõetamatu, kuna Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles, et Moskva peab NATO liikmesriikide vägede Ukrainasse viimist „otseseks ohuks” Venemaa julgeolekule.

Reutersi poolt nähtud ÜRO Peaassamblee resolutsiooni eelnõus mõistetakse hukka Venemaa agressioon ja kinnitatakse taas pühendumust „Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides”.

„Varasematel aastatel on USA järjekindlalt toetanud selliseid resolutsioone, et toetada õiglast rahu Ukrainas,” ütles neljapäeval üks allikatest, kes nagu teisedki soovis anonüümsust tundlike teemade arutamiseks.

Esimene diplomaatiline allikas ütles Reutersile, et resolutsiooni toetas rohkem kui 50 riiki, end keeldus neid nimetamast.

Venemaa on vallutanud umbes 20 protsenti Ukrainast ja võtab aeglaselt, kuid järjekindlalt territooriumi idas. Moskva ütles, et tema „sõjaline erioperatsioon” reageeris eksistentsiaalsele ohule, mida kujutab endast Kiievi püüdlus saada NATO liikmeks. Ukraina ja Lääs nimetavad Venemaa tegevust imperialistlikuks maade hõivamiseks.

USA on olnud peaaegu kõigi Venemaa-vastaste ja Ukrainat toetavate resolutsioonide kaastoetaja Euroopa pinnal pärast Teist maailmasõda toimuva suurima konflikti vältel.

Kohe polnud selge, millal resolutsiooni eelnõu toetamise tähtaeg läbi saab, ja Washington võib siiski oma meelt muuta.

ÜRO hääletus, mida peetakse Ukrainale ülemaailmse toetuse oluliseks mõjutajaks, pidades silmas Trumpi administratsiooni näivat liikumist Venemaa positsioonile sõjas, võib siiski toimuda ilma USA toetuseta, kuid võib vähem tõenäoliselt saavutada Peaassambleel laialdast toetust.

Teine diplomaatiline allikas, kes samuti anonüümsust palus, ütles: „Praegu on olukord selline, et nad (USA) ei kirjuta sellele alla.” Allikas lisas, et selle asemel püütakse otsida toetust teistelt riikidelt, sealhulgas globaalselt lõunalt.

See tuleb pärast seda, kui Kreml ütles varem, et on Trumpiga „absoluutselt” nõus pärast seda, kui USA president hoiatas Zelenskit Ukraina konflikti lõpetamiseks „kiirelt edasi liikuma”.

„[Trumpi administratsioon] räägib vajadusest saavutada rahu võimalikult kiiresti ja teha seda läbirääkimiste teel,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

„Oleme ka juba maininud, et see seisukoht on meile soodsam kui eelmise administratsiooni oma ja et siin oleme Ameerika administratsiooniga täiesti nõus,” sõnas ta.

Peskov ründas Bideni administratsiooni väites, et eelmine meeskond Washingtonis „ei kuulutanud välja eesmärke rahuprotsessi algatamiseks” ja rääkis „ainult sõjast”.

Samuti teatas ta, et Venemaa jaoks on vastuvõetamatu igasugune plaan saata Ukrainasse Euroopa sõdureid võimaliku rahuvalvemissiooni raames ning ta jälgib selliseid ettepanekuid murega.

Moskva tunneb tõenäoliselt julgust pärast Trumpi eilseid teravaid rünnakuid Zelenski vastu, kus ta nimetas Ukraina presidenti „kohutavaks” liidriks, „keskpäraseks koomikuks” ja „valimisteta diktaatoriks”.

Varjatud ähvarduse ja šokeeriva kõrvalekaldumisena USA Ukraina-poliitikast ütles president edasi, et „Zelenskil on parem liikuda kiiresti, muidu ei jää tal riiki alles”.

Erakordne väljaütlemine tuli pärast seda, kui Trump pakkus eile, et Moskva kolm aastat tagasi toimunud ebaseaduslikus sissetungis on süüdi Ukraina.

Peskov kordas täna esinedes, et USA ja Venemaa suhted on paranemise teel ning paljastas, et Moskva on nõustunud taastama Washingtoniga dialoogi kõigis Ukraina sõjaga seotud küsimustes.

„Otsustati alustada Vene-Ameerika dialoogi taasalustamist kõigis parameetrites,” ütles ta pärast seda, kui mõlemad pooled pidasid teisipäeval Saudi Araabias kõnelusi.

Ta lisas, et päevakorras on võimalik uute vangide vahetus Venemaa ja USA vahel, mis on osa Moskva ja Washingtoni kokkuleppest alustada tööd suhete taastamiseks kõigil tasanditel.

Kui Washingtoni ja Kiievi suhted halvenevad, on Kiievi liitlased andnud märku oma toetusest Zelenskile, lükates ümber Trumpi kommentaarid kui vale ja Putini kasuks mängimise.

Endine ÜRO suursaadik Nikki Haley, kes kandideeris hiljutistel presidendivalimistel Trumpi vastu, enne kui toetas tema Valge Maja kampaaniat, võttis eile õhtul sotsiaalmeedias Trumpi vastu sõna.

Viidates tema valedele märkustele, et Zelenski on diktaator ja väidab, et ta oleks pidanud korraldama valimised vaatamata sõjaseisukorrale, ütles ta: „Need on klassikalised Venemaa jutupunktid. Täpselt see, mida Putin tahab.”

Eile õhtul helistas Keir Starmer president Zelenskile, et kinnitada Ühendkuningriigi toetust ja võrdles teda Winston Churchilliga, kes samuti ei korraldanud sõja ajal valimisi.