Karjäär, lapsed ja maja mere ääres. Abikaasa ja palju sõpru. Kerge naeratus ilmub 33-aastase Viktoria Zarudna näole, kui ta meenutab, milline oli elu kolm aastat tagasi Lõuna-Ukrainas asuvas Odessas.

Zarudna töötas kohaliku meditsiinikliiniku juhatajana. Intensiivsete arstiõpingute käigus sündis perre kolm armsat last, kelle ümber keerles igapäevane pereelu Ukraina suuruselt kolmandas linnas, vahendab Ilta-Sanomat.

Kodu Odessas asus Musta mere ranna lähedal. Kuumadel suvekuudel võis iga päev jalad sooja liiva sisse kasta.

Elu oli imeline. Mul oli töö ja karjäär, lastel olid hobid ja palju sõpru, meenutab Zarudna.

Unistused purunesid üleöö, kui Venemaa alustas kolm aastat tagasi veebruaris Ukrainas täiemahulist agressioonisõda. Odessa oblastis hukkus esimese ööpäeva jooksul ligi 20 inimest.

Kohalike elanike seas levis hirm. Linnas kajanud õhurünnakud on Zarudnal siiani eredalt meeles.

Eriti kartsid lapsed õhuhäire signaale. Zarudna sõnul sulgesid linna koolid ja lasteaiad kohe uksed. Valikuvõimalusi oli vähe.

Otsustasin lapsed tööle kaasa võtta. Sain aga kiiresti aru, et me ei saa niimoodi elada, sõnab ta.

Kohvrisse pakiti vaid hädavajalikud asjad. Zarudna arvas, et võib mõne kuu pärast koju Odessasse naasta. Lapsed nõudsid, et pere kass tuleb kaasa võtta.

Pere suundus Soome, kuhu Zarudna abikaasa Dmitro oli juba enne sõda töö tõttu kolinud.

2022.aasta märtsis asus kogu pere elama Vantaale. Nad arvasid, et elavad Soomes kolm kuud.

Muutusest on möödas peaaegu kolm aastat. Zarudna elab praegu koos perega Helsingis Pihlajamäkis. Lapsed Viktor (11), Varvara (10) ja Hordi (6) elavad tavalist igapäevaelu koos soome lastega.

Pere poisid, vanim ja noorim laps on huvitatud jalgpallist ning mängivad Helsingi jalgpalliklubis. Zarudna jälgib treeninguid väljaku ääres mitu korda nädalas.

Kodutöödest ja hobidest pausi tehes on lihtne sukelduda teistsugusesse reaalsusesse. Lapsed on aga Zarudna sõnul kodus toimuvaga kursis. Pereema sõnul on sõda Pihlajamäki kodus levinud jututeema. Zarudna tütar Varvara on emale öelnud, et sõjast on räägitud ka koolis.

Me räägime Ukrainast pidevalt. Lapsed küsivad oma vanavanemate ja meie majapidamise kohta. Lugesime ka uudiseid. Nad mõistavad, et see puudutab reaalsust, mitte muinasjutte, räägib ta.

2023.aasta alguses sõitis Zarudna tagasi Odessasse. Viiepäevane reis näitas, kui koledaks oli sõda armsa kodumaa muutnud.

See oli raske ja teistsugune. Inimeste silmis polnud lootustki, kirjeldab Zarudna.

Ukrainlase sõnul olid hinnad toidupoodides viimati nähtuga võrreldes tõusnud kuni kolm korda. Kohalike elanike stress ja mure oli kõikjal tuntav.

Minu reisi ajal kõlas õhuhäire kaks korda. See pani mind tarduma. Heli peatab mind ikka, isegi kui Soomes midagi sarnast lihtsalt harjutamiseks kuulen, räägib ta.

Reis sundis mõtlema ka tulevikule: kodumaale naasmine poleks enam ammu võimalik.

Viimasel ajal on aga olukord Ukrainas arenenud kiiresti: näib, et rahu võidakse nii või teisiti saavutada isegi lähiajal. Meedia andmetel võivad Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump arutada sõja lõpetamist juba veebruari lõpus.

Zarudna tunneb, et praegu ei tahaks ta oma lastega Ukrainasse naasta, isegi kui sõda lõppeb.

Kui mul poleks lapsi, võiksin võib-olla tagasi minna. Me kõik mõistame, et ees ootavad rasked ajad, isegi kui sõda lõpeb. Inimesed on traumeeritud ja vägivald linnades on suurenenud. Ma ei taha, et mu lapsed sellest osa saaksid, sõnab ta.

Zarudna sõnul on Ukrainas kasvanud ka vägivald laste vahel. Nähtus tekitab muret.

Ma ei taha, et mu lapsed kasvaksid üles millegi sellise keskel, märgib ta.

Sõja psühholoogilised tagajärjed on olnud rängad. Zarudna on püüdnud oma lapsi kaitsta kolm aastat. Samas on kannatanud ka pereema vaimne tervis. Hirm tuleviku ees on tekitanud halva enesetunde ja depressiooni, millega Zarudna on professionaali abiga hakkama saanud.

Zarudna unistab, et tulevikus täitub taas tema lapsepõlveunistus. Sotsiaal- ja tervishoiusektori litsentsimis- ja järelevalveagentuuris Valviras on käimas Soomes arsti kutsealal tegutsemise loaprotsess. Lisaks õpib Zarudna soome keelt ja loodab, et tema keeleoskus areneb peagi vajalikule tasemele.

Vahepeal korraldab ta Soomes elavatele ukrainlastele tasuta terviseinfo töötubasid ja loenguid.

Olen põnevil, et saan tulevikus taas arst olla. See oli nii suur osa minu elust Ukrainas, räägib ta.

Kaks aastat tagasi Ukrainast Soome kolinud 38-aastase Igor Deštšõnski karjääritee on uuel kodumaal sujuvam.

Deštšõnski on oma uue elu üles ehitanud Savos, nagu paljud teisedki, kes Ukrainast Soome põgenesid. Ajutist kaitset saavatest ukrainlastest on saanud püsielanikud igas Lõuna-Savo omavalitsuses. Kõige rohkem ukrainlasi on asunud elama Mikkelisse ja teiseks ​​kõige rohkem Pieksämäkisse.

Ka Deštšõnski asus esialgu Pieksämäkisse elama. Kahe aasta jooksul on ta töötu olnud vaid paar kuud. Oma praeguses töökohas Piakis alustas Deštšõnski elementide tootmisega 2024. aasta kevadel.

Eelmise aasta lõpus tegi Deštšõnski eluasemetehingu. Nüüd on tal ridaelamu Joroininenis.

Töö on andnud mulle kõik, mis mul praegu on. Ma tean, miks ma iga päev tööl käin. Olen selle kõige eest väga tänulik Soomele ja soomlastele, sõnab ta.

Kui Ukraina sõda algas, evakueeriti Deštšõnski kodulinn Sarnõ. Deštšõnski ütleb, et tervislikel põhjustel ta ise rindele ei läinud.

Ta ütleb, et kaotas vaid paar nädalat tagasi sõjas ühe oma sõbra.

Ta polnud esimene ega kahjuks ka viimane, sõnab ta.

Tema enda sõnul Deštšõnski oma endist elu Lääne-Ukrainas väga ei igatse. Enamik sugulasi on linnast lahkunud. Deštšõnski isa elab aga endiselt Sarnõs.

Tal oleks parem siin Soomes olla, arvab mees.

Tulevikus tahaks Deštšõnski õppida inseneri erialal. Esmalt tuleb aga vallata soome keelt. Just seda õpib Deštšõnski praegu veebikursusel.

Praegusel töökohal saan inglise keelega hästi hakkama. Lisaks Deštšõnskile töötab ettevõttes ka teisi välismaalasi.

Võib-olla saan tulevikus Soome kodanikuks. Unistan ka oma ettevõtte loomisest, märgib ta.

Tema tulevikuunistuseks on renoveerida oma kodu, kus saab oma toa ka 14-aastane tütar.

Seinad vajavad värvimist ja soovin vahetada põranda laminaadi vastu. Mööbel tuleks ka osta, lisab ta.

Deštšõnskile meeldib rääkida tänulikkusest. Uus elu Joroinenis tundub hea. Selle nimel tuli muidugi tööd teha. Ukrainlane räägib pikkadest tööpäevadest ja töönädalatest, kuid kurta ei taha.

Tahan tänada soomlasi. Mulle meeldib see riik väga ja olen palju juurde saanud, lausub ta.

Sõjast rääkimine on keerulisem. Deštšõnski tunnistab, et on tuim.

Isegi soomlased ei suuda temaga sellest enam rääkida, nendib Deštšõnski.

Kui sõjast sai aasta, tundus see suur asi. Nüüd ma ei mõtle, millal sõda algas, vaid millal see lõpeb, ütleb ta.

38-aastane Inna Makarenko jälgib Ukraina sõja kriitilisi hetki Helsingist.

Paljud Soomes elavad ukrainlased on jahmunud sellest, kuidas suurriikide presidendid praegu Ukraina tuleviku üle arutavad.

Makarenko iseloomustab arutelusid kui ebaõiglasi ja diskrimineerivaid. Ta ütleb, et loodab endiselt Ukraina tõeliste sõprade toetusele.

Ukrainlased võitlevad ja jätkavad võitlust oma vabaduse eest. Kuigi käes on pimedad ajad, hindame veelgi enam südamlikku ja tungivat toetust meie tõelistelt sõpradelt nagu Soome ja teised Põhjamaad, lausub ta.

Makareko elab Soomes alates 2023. aasta veebruarist. Kui venelased tungisid piiriäärsesse Sumõ oblastisse, põgenes Makarenko koos kahe lapsega kiiresti kodust.

Perekond otsustas kõigepealt asuda elama Tšehhi pealinna Prahasse. Sealt edasi viis töö Makarenko külalisteadlaseks Helsingi ülikooli.

Töö Soomes sai võimalikuks tänu EL-i rahastatud programmile MSCA4Ukraine, mis toetab Ukraina teadlaste haridust ja tööd väljaspool Ukrainat. Programmi abil on sõja eest põgenenud teadlased saanud turvaliselt jätkata tööd erinevates ülikoolides.

Makarenko sõnul on elu Soomes ületanud pere ootusi.

Soome on ideaalne maa lastega peredele. Sotsiaalkindlustussüsteem ja tervishoid toimivad ülihästi. Tihti kurdetakse bürokraatia üle, aga ma olen palju reisinud ja näinud. Soome on meie jaoks parim võimalik variant, sõnab ta.

9- ja 6-aastastele lastele meeldis Prahas. Algul kõhkles Makarenko, kuidas oma lapsi veenda, et elukohta tuleb taas muuta.

Mu poeg armastab Muumisid, nii et ma lubasin talle, et ta läheb Soome Muumimaailma. Lubasin tütrele jõuluvana külastada, räägib ta.

Olukord kodus Sumõs on keeruline. Makarenko vanemad ja õde ning nende pered elavad hoolimata riskidest endiselt Sumõ oblastis. Ka paljud Makarenko kolleegid on jäänud Sumõ linna. Enamik neist töötab Sumõ oblasti ülikoolis.

Ma palun neil pidevalt lahkuda, kuid otsus on nende enda teha. Lahkumine nõuab julgust, kuid veel julgem on jääda, räägib ta.

Makarenko õe abikaasa on rindel võidelnud, kuid hetkel puuduvad andmed tema asukoha kohta. Tõenäoliselt on venelased mehe kinni võtnud, arvab Makarenko. Seetõttu on õde endiselt Ukrainas.

On veel lootust, et ta on kuskil, lisab ta.

Sumõs töötavad kolleegid on Makarenko suurim inspiratsiooniallikas.

Nad on jätkanud tööd ka siis, kui elektri- või võrguühendus puudub, sõnab ta.

Makarenko üritab igal aastal Ukrainat külastada. Tavaliselt korraldatakse kohtumised Lääne-Ukrainas, kus on turvalisem. Viimati külastas ta kodumaad 2024. aasta oktoobris.

Makarenko tulevik on Soomes. Ta on saanud ülikoolist püsiva töökoha jätkusuutliku rahanduse ja raamatupidamise valdkonnas.

Pereema soovib suhteid Ukrainaga tihedana hoida. Seetõttu osaleb perekond aktiivselt Helsingi ukraina kogukonna tegemistes. See tähendab muuhulgas ukraina keele tunde lastele ja ühiseid joogahetki ukrainlannadele. Makarenko on tänulik lähedase ja aktiivse kogukonna eest.

Kogukonnas arutatakse pidevalt Ukraina saatust. Makarenko loodab ja ootab sõja lõppu, kuid ei taha tulevikule liiga suuri lootusi panna.

Pärast sõja puhkemist olen mõistnud uutmoodi, kui lühike on elu. Kunagi ei tea, mis edasi saab. Seetõttu peate elama just praegu oma elu parimat versiooni, sõnab ta.

Ukrainlased Soomes

• Ukrainast on Soome põgenenud kokku umbes 80 000 inimest. See arv ei näita aga hetkel sõja eest põgenenud ukrainlaste arvu. Soome migratsiooniametil pole täpset teavet selle kohta, kui paljud on Ukrainasse naasnud või jätkanud teekonda mujale Euroopasse.
• 2024. aasta jooksul (novembri lõpuks) saabus Ukrainast Soome 11 863 inimest. 2022. aastal oli see arv 47 301 inimest. Arvud põhinevad ajutise kaitse taotlustel. Ukrainlased võivad viibida Soomes viisavabalt kolm kuud ja neil võivad olla muud elamisload. Enamik Soomes viibivatest ukrainlastest on taotlenud ajutist kaitset.
• Osa Soome tulnud ukrainlasi on taotlenud ka Soome elukohta. Seni on püsivalt elama kolinud umbes 29 000 vastuvõtusüsteemis registreeritud ukrainlast. See arv ei hõlma omavalitsusse elama asunud varjupaigataotlejaid.
• Ajutise kaitse taotluste ja varjupaigataotluste põhjal on aastatel 2022 ja 2023 ning 2024. aasta novembri lõpuks Soome saabunud kokku 22 254 alla 18-aastast ukrainlast.

Allikas: Migratsiooniamet