Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas intervjuus telekanali NBC News saatele „Meet the Press” oma visiooni sõja lõpetamiseks oma riigis koostöös president Donald Trumpiga, tehes selgeks, et ta ei nõustu kunagi USA ja Venemaa vahel sõlmitud rahulepinguga ilma Ukraina osaluseta.

„Ma ei nõustu kunagi USA ja Venemaa vaheliste otsustega Ukraina kohta, mitte kunagi,” ütles Zelenski reedel Saksamaal Münchenis „Meet the Press” saatejuhile Kristen Welkerile. „See on sõda Ukrainas meie vastu ja meie inimkaotused.”

Püüdlused lõpetada sõda Ukrainas olid sel nädalal fookuses, kuna Trumpi administratsiooni liikmed, mitmed vabariiklaste partei senaatorid, Euroopa liidrid ja Zelenski kogunesid Saksamaale Müncheni julgeolekukonverentsile. Zelenski rääkis intervjuus, mida Trump sõja lõpetamise kõnelustel lauale toob, tema seisukohtadest NATO tulevikust ja sellest, kuidas Venemaa ohustab riike väljaspool Ukrainat, mida ta ütleks Venemaa presidendile Vladimir Putinile, kui nad silmast silma kohtuksid, ja palju muud.

Rääkides Ukraina ja Venemaa potentsiaalist alustada läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, kutsus Zelenski ka Euroopa liitlasi läbirääkimiste laua taha, hoiatades selle eest, mis võib juhtuda NATO-ga, kui Venemaad ei peatata või kui USA grupist lahkub.

Viidates luureandmetele, mida Ukraina on liitlastega jaganud Vene armee käimasolevatest sõjaväeõppustest Valgevenes, hoiatas Zelenski suuremahulise Venemaa sissetungi eest mujale Euroopasse juba sel suvel.

„Teades, et tal ei õnnestunud meid okupeerida, ei tea me, kuhu ta läheb. On oht, et see võib olla Poola ja Leedu, sest me usume – me usume, et Putin peab sõda NATO vastu,” ütles Zelenski ukraina keeles, ühena vähestest kordadest kogu intervjuu jooksul, kui ta otsustas kasutada oma keelt.

Inglise keeles kordas Zelenski oma sõnumit asepresident JD Vance’ile, kellega ta kohtus varem reedel Münchenis, öeldes, et kui USA lahkub NATO-st, „on see NATO hävitamine”. Ta ennustas, et ilma USA sõjalise kättemaksu ohuta hakkab Venemaa okupeerima Euroopa osi, eriti endisi Nõukogude riike. Ta lisas, et Euroopa NATO liikmetel puudub sõjaline võimekus end kaitsta ilma USA-ta.

„Nad alustavad nendest riikidest … väikestest riikidest, mis on olnud NSV Liidus, Nõukogude Liidus,” ütles Zelenski. „Kuid Euroopa ei vasta, sest neil pole – nad hakkavad end kaitsma. Iga riik kaitseb ennast ise.”

Ta lisas, et ei oska ennustada, kui suure osa Euroopast Putin püüab hõivata, kuid see võimalus jääb alati kontinendi kohale rippuma.

Zelenski kommentaarid tulid ajal, kui Trumpi administratsioon kirjeldas sel nädalal oma eesmärke Ukraina ja Venemaa vahelisteks rahuläbirääkimisteks ning Trump avaldas kolmapäeval, et rääkis Putiniga telefoni teel.

„Nagu me mõlemad kokku leppisime, tahame peatada miljonid surmajuhtumid, mis on sõjas Venemaa/Ukrainaga,” kirjutas Trump väljaandes Truth Social. „Leppisime kokku, et teeme väga tihedat koostööd, sealhulgas külastame üksteise riike. Samuti leppisime kokku, et meie vastavad meeskonnad alustavad kohe läbirääkimisi.”

Reedeses intervjuus tänas Zelenski Trumpi ja teisi Ameerika liidreid nende toetuse eest Ukrainale, kuid lisas, et maailmas pole ühtegi juhti, kes suudaks ilma Ukrainata tegelikult Putiniga kokkuleppele jõuda.

Siiski tunnustas Ukraina liider Trumpi Putinis hirmu tekitamise eest, mis võib lõpuks viia kahe riigi vaheliste sisuliste rahukõnelusteni.

„[Putin] ei taha rahu,” ütles Zelenski. „Kuid ma arvan, et ta on president Trumpi pärast natuke hirmul ja ma arvan, et presidendil on see võimalus ja ta on tugev ning ma arvan, et ta suudab Putini rahuläbirääkimistele tõugata.”

Kuid Zelenski palus Trumpil läheneda oma vestlustele Putini ja teiste Venemaa liidritega, säilitades samal ajal lojaalsuse Ukrainale. Ta rõhutas intervjuus, et Ukrainal oleks väga raske ilma Ameerika sõjalise abita ellu jääda, ja riik on hädas usalduse tasemega, mis tal praegu on partnerluses USA-ga.

„Tahtsin väga, et Ukraina oleks Trumpi jaoks prioriteet, mitte Venemaa. Ja ma loodan, et me oleme tähtsamad,” ütles Ukraina president. „Me ei ole nii suured kui Venemaa, kuid ma arvan, et strateegiliselt on Ukraina USA jaoks olulisem, sest me oleme tõesti partnerid, liitlased ja jagame ühiseid väärtusi.” Küsimusele, kas ta usub, et Trump peab läbirääkimisi heas usus, vastas Zelenski: „Ma loodan, ma loodan jah. Jah, ma loodan sellele. Ma loodan sellele väga.”

Ma usaldan president Trumpi, sest ta on Ameerika Ühendriikide president, sest teie inimesed, teie inimesed hääletasid tema poolt ja ma austan nende valikut,” ütles Zelenski intervjuus.

Ta hoiatas ka, et mitte keegi, sealhulgas Trump, ei tohiks usaldada Putini sõnu.

„Ärge usaldage Putinit. Ärge usaldage pelgalt sõnu relvarahu kohta,” ütles Ukraina president, viidates oma kogemusele, kuidas jõudis 2019. aastal Venemaaga rahuleppe lähedale enne leppe lagunemist.

Küsimusele, mida ta ütleks Putinile, kui nad rahukõnelustel kohtuksid, nimetas Zelenski Venemaa liidrit tapjaks ja terroristiks.

„Ta on tapja ja ta ei muutu kunagi,” ütles Zelenski. „Ja sellepärast on see dialoog terroristiga. See on dialoog tapjaga. Mul pole sellist jõudu, piisavalt jõudu, et teda välja suruda. Sellepärast pean sellest rääkima. Seega saavad meie liitlased anda mulle sellise jõu, et ta välja tõrjuda.”

Zelenski vastas ka mitmele Trumpi ja kaitseministri Pete Hegsethi sel nädalal esitatud seisukohtadele, kusjuures Hegsethi sõnul on Ukraina jaoks ebareaalne loota, et saab tagasi kogu territooriumi, mille Venemaa on alates 2014. aastast hõivanud.

„Me tahame nagu teiegi suveräänset ja jõukat Ukrainat. Kuid me peame alustama tõdemusest, et naasmine Ukraina 2014. aasta eelsete piiride juurde on ebarealistlik eesmärk,” ütles Hegseth kolmapäeval NATO peakorteris Brüsselis peetud kõnes. Pärast telefonikõnet Putiniga kordas Trump seda mõtet, öeldes, et Venemaa on selle maa eest võidelnud ja kaotanud palju sõdureid.

Zelenski ütles reedel, et Ukraina seadused takistavad riigil tunnistamast, et Venemaale kuulub varasem Ukraina maa.

„Juriidiliselt ei tunnusta me oma okupeeritud territooriumi nagu Venemaa territooriumi. Me ei tee seda kunagi,” ütles ta inglise keeles, tunnistades samas, et on nõus arutlema okupeeritud territooriumist loobumise üle osana diplomaatilisest kokkuleppest, mille kohaselt Ukraina saaks NATO-ga liituda.

„Jah, me peame selle diplomaatiliselt tagastama. Jah, saame. Kui oleme NATO-s, on see arusaadav, miks diplomaatiliselt on see väga arusaadav,” ütles Zelenski ja lisas, et prioriteet on loomulikult mitte inimesi kaotada.

Ta lisas, et Ukraina otsib tulevikus head, diplomaatilist teed territoriaalsete kaotuste hüvitamiseks, kuid inimesed on täna kõige olulisemad.

Zelenski ütles ka, et peab endiselt võimalikuks, et Ukraina võib sõja võita.

„Muidugi, jah. Aga see tähendab palju kaotusi,” ütles Zelensk. „Me saame aru, kui palju. Ma arvan, et see on liiga palju. Ja ma ei ole kindel, et sellise kiirusega. Kui meie partnerid ei aita, ei toeta, siis läheb raskeks. See läheb kauemaks. Kauemaks, kui saab.”

Reedel rääkis Zelenski ka võimalikust kokkuleppest USA ja Ukraina vahel Ida-Euroopa riigi haruldaste muldmetallide üle.

„Uurisime, mida Ameerika impordib, milliseid haruldasi muldmetalle ja mida Ameerika oma tööstuse jaoks impordib. Ja kui me võtsime titaani – see on üks näide, titaan –, siis ütleme, et meil on titaan Ukrainas ja see on täpne teave. Ja sellest piisab tööstusele 40 aastaks,” ütles Zelenski.

Trumpi administratsioon on käinud välja idee, et USA saab 50% Ukraina haruldastest muldmetallidest vastutasuks sõjalise abi eest, mida USA on sinna saatnud alates 2022. aastast. Zelenski tegi aga selgeks, et iga Ukraina maavarasid puudutava tehinguga peab kaasnema USA julgeolekugarantii.

„Aidake meil seda kaitsta ja me teenime sellega koos raha,” ütles Zelenski.

„Kui meile ei anta USA julgeolekugarantiid, siis ma usun, et majandusleping ei tööta. Kõik peab olema õiglane,” sõnas Zelenski.