Volodõmõr Zelenski süüdistas USA-d selle eest, et see aitas Vladimir Putinil „isolatsioonist välja tulla”, hoiatades, et Donald Trump „elab Moskva loodud desinformatsiooniruumis”.

Ukraina president teatas, et tema riik ei ole müügis, vaidlustades Trumpi väited, nagu oleks USA andnud Ukrainale 500 miljardit dollarit, ning nimetades ettepanekut Kiievile see maavarade tehinguga tagasi maksta „mittetõsiseks vestluseks”, vahendab Daily Mail.

„Vaadake, me kõik tahame võitu ja tahame, et Trump võidaks ja me tahame, et Ukraina võidaks, et meil kõigil õnnestuks,” ütles ta. „Aga siin pole midagi selget. Jätame protsendid kõrvale. Nii et see oli minu ettepanek.”

„Aga ma kaitsen Ukrainat. Ma ei saa seda maha müüa. Ma ei saa meie riiki müüa,” sõnas ta.

See juhtus pärast seda, kui Trump näis süüdistavat Ukrainat Venemaa sissetungis riiki kolm aastat tagasi, kui ta tõrjus Zelenski viha rahukõnelustest välja jätmise pärast ja kritiseeris teda selle eest, et ta ei sõlminud kokkulepet sõja kiireks lõpetamiseks.

Trump seadis eileõhtusel pressikonverentsil Mar-a-Lagos kahtluse alla Zelenski legitiimsuse, viidates sellele, et Ukraina valimistest on möödunud liiga kaua aega, et ta saaks olla läbirääkimiste laua taga.

Ta rõhutas, et see punkt ei olnud „Venemaa nõue”, kuid väide on otse Moskva mänguraamatust välja võetud – ega maininud, et Venemaa hiljutised valimised 2024. aastal olid võltsitud, Putini vaenlased tapeti, vangistati või pagendati.

Trump jätkas valeväidetega, et Zelenskit toetab vaid neli protsenti ukrainlastest.

Neile väidetele vastates ütles Zelenski, et ta „ei kommenteeri kunagi populaarsusreitinguid, eriti minu enda või teiste juhtide kohta”, enne kui lisas, et viimane küsitlus näitab, et 58 protsenti ukrainlastest usaldab teda.

Kui USA eriesindaja Keith Kellogg Kiievisse saabus, soovitas Zelenski tal kasutada võimalust, et teha ringkäik pommitatud linnades ja rääkida ukrainlastele sõjast.

„Las ta räägib inimestega. Kas nad usaldavad oma presidenti või Putinit? Las ta küsib Trumpi kohta, mida inimesed Trumpist pärast tema avaldusi arvavad,” ütles Zelenski.

„Oluline on lihtsalt välja minna ja inimestega rääkida. Las ta valib, kuhu ta läheb. Tal on siin oma suursaadik. Tema jaoks on oluline, et ta näeks ise, mis toimub. Ja siis olen valmis temaga rindejoonele minema. Me läheme, las ta räägib sõjaväega.”

President Trump võttis eile õhtul Mar-a-Lagos pressikonverentsil esinedes sihikule Zelenski, kes väljendas muret, et tema riik ei olnud teisipäeval Washingtoni ja Moskva vaheliste kõneluste laua taga.

„Ma arvan, et mul on võim see sõda lõpetada ja ma arvan, et see läheb väga hästi. Aga täna kuulsin: „Oh, noh, meid ei kutsutud.” Noh, te olete seal olnud kolm aastat. Te oleksite pidanud selle lõpetama. Te poleks pidanud seda kunagi alustama. Oleksite võinud kokkuleppe teha. Ma oleksin Ukrainale diili teinud,” ütles Trump pressikonverentsil.

Pärast eile teisipäeval 18. veebruaril Riyadhis toimunud USA ja Venemaa ametnike kohtumist ütles Trump, et on rahulepingu sõlmimise suhtes palju kindlam.

„Need olid väga head,” ütles ta kõneluste kohta. „Venemaa tahab midagi ette võtta. Nad tahavad lõpetada metsiku barbaarsuse.”

See vapustav väide esitati siis, kui Vladimir Putini väed korraldasid öösel õhurünnaku Ukrainas Odessa linnale, andes löögi lastekliinikule ja lasteaiale ning jättes suure osa linnast ilma elektrita.

Kuna kardetakse, et Washington võib sundida Kiievit sõlmima lepingut, mida ta ei taha, ütles Zelenski eile, et ta ei nõustu kunagi ilma Ukraina panuseta sõlmitud tehinguga, ning heitis USA-le ja Venemaale ette kõneluste pidamist „meie selja taga”.

Küsimusele Euroopa riikide kohta, mis võivad Ukrainasse sõdureid saata, vastas Trump eile: „Kui nad tahavad seda teha, on see suurepärane, ma olen selle poolt… Ma tean, et Prantsusmaa on seda maininud, teised on seda maininud, Ühendkuningriik on seda maininud.”

Siiski lisas ta: „Me ei pea sinna midagi saatma, sest teate, me oleme väga kaugel.”

Briti peaminister Keir Starmer kutsus USA-d üles tagama mis tahes lepingut Ukrainas, öeldes, et Washingtoni julgeolekugarantii oleks ainus viis Venemaa tõhusaks heidutamiseks oma vägede ülesehitamise ja uue rünnaku alustamise eest.

Zelenski kritiseeris varem Trumpi meeskonda Saudi Araabias, öeldes, et Putini „patoloogilised valetajad” on neid pimestanud.

Viidates öösel toimunud rünnakule Odessale ütles Ukraina liider: „Just eile, pärast kurikuulsat kohtumist Riyadhis sai teatavaks, et Venemaa esindajad on taas valetanud, et väidetavalt energiasektorit ei rünnanud.”

„Peaaegu samal ajal toimus veel üks rünnak, elektritrafode vastu suunatud droonid. Ja see oli talvel, kui öösel oli miinus kuus kraadi Celsiuse järgi. Vähemalt 160 000 odessalast on praegu ilma soojuse ja elektrita. Kütte ja elektrita on jäänud kolmteist kooli, lasteaed ja mitu haiglat. Remondimeeskonnad töötavad, kõik kommunaalteenused on kaasatud. Olen tänulik igale päästjale, kõigile, kes inimesi aitavad. Peame meeles pidama, et Venemaad juhivad patoloogilised valetajad ja neid ei saa usaldada – neid tuleb rahu nimel survestada,” sõnas ta.

Kellogg kinnitas pärast rongiga saabumist, et tuli kohale, et kuulata maad Trumpi valitsuse nimel.

„Me kuulame. Oleme valmis pakkuma seda, mida vaja,” ütles ta. „Me mõistame vajadust turvatagatiste järele. Üks osa minu missioonist on kuulata. Siis lähen tagasi USA-sse, räägin president Trumpiga, et veenduda, et me mõistame.”

Ta lisas, et „meile on väga selge selle riigi suveräänsuse tähtsus” ja et ta kuulab ära Kiievi mured „tagamaks, et me sellest õigesti aru saame”.

Trump ütles, et kohtub Putiniga tõenäoliselt sel kuul ning Kreml teatas täna hommikul, et kuigi kõneluste ettevalmistamine võtab aega, võivad need toimuda enne kuu lõppu.

Eile Türgi visiidil lubas Zelenski, et Ukraina ei alistu Moskva nõudmistele isegi siis, kui suhted Venemaa ja USA vahel on soojad.

„Huvitav, miks nad arvavad, et Ukraina võtab kõik need ultimaatumid praegu vastu, kui me neist kõige raskemal hetkel keeldusime,” ütles Ukraina president, viidates Kiievi keeldumisele täita Moskva nõudmisi sõja alguses peetud kriisikõnelustel.

Zelenski märkis, et „Kiievi piirkonna okupeerimise ajal ei olnud venelastega kokkuleppeid” ega ka läbirääkimistel Valgevenes või Türgis.

Moskva nõudis toona Ukraina vägede arvu vähendamist, okupeeritud Ukraina alade tunnustamist Venemaa koosseisus ja Kiievis venemeelse valitsuse määramist.

„Ukraina presidendina pole ma kunagi kellelegi garantiisid andnud ega midagi kinnitanud. Pealegi pole ma kunagi kavatsenud leppida Venemaa ultimaatumitega. Ja ma ei kavatse seda teha,” ütles Zelenski.

Ta lisas, et kuigi Ukraina tahab, et sõda lõppeks, tahame, et see oleks õiglane ja et keegi ei otsustaks midagi meie selja taga.

Ühendkuningriigi endine kaitseminister Ben Wallace ütles, et Valge Maja on rääkinud Ukraina kohta „võltsuudiseid”, ning kritiseeris Trumpi väidet, et Kiiev on sõjas süüdi, mis on üks Kremli „jutupunkte”.

Teine endine Briti konservatiivide parlamendisaadik Jack Lopresti, kes on nüüdseks Ukraina sõjaväega liitunud, ütles, et USA on lasknud end Putinil lollitada.

„Ma arvan, et [Putin] ei tunne mingit huvi rahu vastu, ta arendab endiselt oma sõjaväge, ta on suurendanud oma kaitsetootmist ja laseb sellel kõigel areneda,” ütles ta Sky Newsile.

Ta lisas, et seal, kus USA juhtkonnast puudu jääb, töötab Ühendkuningriik selle nimel, et „Euroopa kaasataks ja nad suurendaksid oma kaitse- ja ründevõimet”.

„Me teame, mis edasi saab, kui Putin siin võidab, siis ei peatu ta Ukrainas,” märkis ta.