Ukraina president kutsus üles looma Euroopa sõjaväge – asjaga on kiire

eestinen

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on kutsus üles looma Euroopa armee – ta hoiatas ühtlasi mandri riike, kes peavad nüüd võitlema „enda eest”.

Ukraina liider ütles täna laupäeval 15. veebruaril, et Euroopa peab edaspidise sõja ohtu tõsiselt võtma, kuna on mures, et USA peab Kremliga teiste seljataga läbirääkimisi rahulepingu sõlmimiseks, vahendab Daily Mail.

Samal ajal hoiatas Zelenski president Donald Trumpi, et Ukraina tuleviku küsimuses ei tohiks Vladimir Putiniga teiste „selja taga” tegelda.

Müncheni julgeolekukonverentsil esinedes ütles ta: „Ma usun, et on saabunud aeg luua Euroopa relvajõud. Ainuüksi raha ei peata vaenlase rünnakut.”

„Asi pole ainult eelarvetes, vaid inimestes, kes mõistavad, et neil on vaja oma kodu kaitsta,” sõnas ta.

Meil on seda vaja selleks, et „Euroopat puudutavaid otsuseid tehakse Euroopas”, lisas Zelenski.

Ukraina liider vihjas Trumpi ja Putini telefonivestlusele, mille järel vabariiklasest president ütles, et nad kohtuvad tõenäoliselt rahulepingu üle läbirääkimistel.

Trump kinnitas hiljem Zelenskile, et ka temal on koht laua taga, et lõpetada sõda, mille vallandas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal.

„Ukraina ei aktsepteeri kunagi meie selja taga sõlmitud tehinguid ilma meie osaluseta ja sama reegel peaks kehtima kogu Euroopa kohta,” ütles Zelenski.

„Mõni päev tagasi rääkis president Trump mulle oma vestlusest Putiniga. Ta ei maininud kordagi, et Ameerika vajab Euroopat laua taga. See ütleb palju,” lisas ta.

„Vanad ajad on möödas, kui Ameerika toetas Euroopat lihtsalt sellepärast, et ta on seda alati teinud,” märkis ta.

Zelenski rõhutas, et „kolm aastat täiemahulist sõda on tõestanud, et meil on juba alus ühendatud Euroopa sõjaliseks jõuks,” ütles ta.

Märkides kuulajate hulgas ka NATO peasekretäri Mark Rutte’i, selgitas Zelenski, et tema idee „ei seisne alliansi asendamises”.

„See tähendab, et Euroopa panus meie partnerlusse on võrdne Ameerika omaga,” ütles Ukraina juht.

Zelenski rääkis vahetult pärast seda, kui Saksamaa kantsler Olaf Scholz võttis sihikule Washingtoni uue poliitilise võtte Trumpi administratsiooni ajal.

Scholz tulistas tugevalt ja ütles, et tema riik ei toeta inimesi, kes „sekkuvad meie demokraatiasse” – vihjates USA asepresidendi JD Vance’i eile tehtud märkustele.

Samas ütles Scholz, et tal on hea meel USA-ga ühise kohustuse üle säilitada Ukraina suveräänne iseseisvus.

Ühtlasi ütles ta, et nõustub Trumpiga, et Venemaa-Ukraina sõda tuleb lõpetada.

Ukraina väitis, et Venemaa korraldas eile droonirünnaku Tšernobõli tuumaelektrijaamale, kahjustades oluliselt kiirguskaitset.

Zelenski ütles sotsiaalmeedias, et Venemaa ründedroon, millel oli plahvatav lõhkepea, tabas maailma kiirguse eest kaitsvat sarkofaagi Tšornobõli tuumaelektrijaama hävinud 4. reaktori juures.

Ta ütles, et sarkofaag sai kannatada, kuid tulekahju on kustutatud. Sarkofaagi kasutatakse kiirguse ennetamiseks pärast 1986. aasta tuumakatastroofi, mis saatis üle Euroopa radioaktiivse pilve.

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) teatas toimunud plahvatusest ja sellest, et jätkab jaama jälgimist, kuid lisas, et kiirgustase ei ole tõusnud ja püsib stabiilsena.

Zelenski vastas rünnakule täna Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnes, kritiseerides Venemaad.

Ta ütles: „Venemaa ei valmistu dialoogiks… jätkab uute armee värbamiskeskuste avamist. Putin saab seda endale lubada… naftahinnad on endiselt piisavalt kõrged, et ta saab seda endale lubada.”

„Meil on selge teadmine, et ta saadab sel suvel väed Valgevenesse… Kas see jõud on mõeldud Ukraina ründamiseks? Võib-olla on, võibolla mitte. Või võib-olla on see teile mõeldud,” märkis ta.

NATO peasekretär Mark Rutte ütles täna, et alliansi liikmed peavad sisepoliitilistest muredest hoolimata kaitsekulutusi suurendama.

Allianss kutsub praegu liikmesriike üles kulutama kaitsele vähemalt 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, kuid Rutte usub, et NATO poolt nõutavatele võimetele keskendumisel tõuseb see osakaal üle 3 protsendi.

Ühendkuningriik kulutab praegu umbes 2,3 protsenti ja valitsus on lubanud välja töötada tee 2,5 protsendini jõudmiseks, kuid Rutte ütles Müncheni julgeolekukonverentsil, et Donald Trumpil oli õigus väita, et Euroopa riigid teeksid rohkem, et mandri julgeoleku eest maksta.

Kommentaarid