Donald Trump näib olevat võitnud oma kaubasõja Volodõmõr Zelenskiga, kuna Ukraina president kavatseb järele anda ja allkirjastada lepingu, mis annab USA-le juurdepääsu kriitiliste maavarade leiukohtadele.

Lepingut peeti ülioluliseks Washingtoni nõudmiste rahuldamiseks Ukraina ja Venemaa vahelise rahulepingu sõlmimiseks, et lõpetada nende kolm aastat kestnud sõda, vahendab Daily Mail.

Zelenski ütles reedel õhtuses videopöördumises, et Ameerika ja Ukraina läbirääkijate meeskonnad töötavad lepingu projekti kallal, andes märku peatsest kokkuleppest.

„See on leping, mis võib meie suhteid tugevdada ja selle tõhususe tagamiseks on oluline välja töötada üksikasjad,” ütles ta. „Ootan huviga tulemust – õiglast tulemust.”

See on suur alistumine Zelenski poolt, kes vaid mõni päev varem vihaselt Trumpi ründas, öeldes: „Ma ei saa meie riiki maha müüa.”

Trump ütles reede õhtul ovaalkabinetis ajakirjanikele: „Me kirjutame alla kokkuleppele, loodetavasti järgmise üsna lühikese aja jooksul.”

Kokkulepe võidakse sõlmida juba täna laupäeval 22. veebruaril, ütlesid läbirääkimistest teavitatud inimesed väljaandele Wall Street Journal. Täpsed tingimused pole veel selged, kuid Trump oli nõudnud 500 miljardi dollari väärtuses mineraale vastutasuks jätkuva sõjalise toetuse eest.

See tuleb pärast seda, kui Zelenski vihastas läbirääkimistel Trumpi nii palju, et president ähvardas USA rahalised vahendid Ukrainast täielikult välja tõmmata, vahendab Axios.

Zelenski oli enne seda nädala jooksul üllatanud kogu Ameerika läbirääkimiste meeskonda – kuhu kuulusid asepresident JD Vance, välisminister Marco Rubio, rahandusminister Scott Bessent ja riikliku julgeoleku nõunik Michael Waltz.

Trump süüdistas Zelenskit hilinemises kohtumisele Bessentiga ja ebaviisakas käitumises, kui rahandusminister tegi 12. veebruaril mineraalide eest esimese pakkumise.

Ta tekitas vaid kaks päeva hiljem Münchenis kohtumisel Vance’i ja Rubioga veelgi viha, öeldes, et ta ei saa tehingut üksi heaks kiita.

Seejärel, 15. veebruaril lükkas Zelenski tehingu avalikult tagasi, öeldes, et see „ei ole suveräänse Ukraina huvides”.

Zelenski muutus vaid kolm päeva hiljem veelgi järsemaks, tõrjudes Saudi Araabias toimunud läbirääkimisi USA ja Venemaa vahel, millesse teda ei kaasatud  mistõttu Trump väitis, et Zelenski toetus on vaid 4 protsenti.

Sõnasõda jõudis kolmapäeval kulminatsioonini, kui Trump asus sotsiaalmeedias Zelenskit diktaatoriks tembeldama.

Zelenski lükkas tagasi ettepanekud, mida Trumpi meeskond nimetas „majanduslikuks partnerluseks” ja „ajalooliseks võimaluseks panna Ameerika Ühendriigid kaasinvesteerima Ukrainaga, investeerima majandusse ja loodusvaradesse”.

Ukraina väidab, et tal on Euroopa suurimad titaanivarud, mida kasutatakse lennukite ja mereväe laevade sulamite tootmiseks, ja liitiumi, mis on muutumas üha väärtuslikumaks seoses ülemaailmse nõudlusega akude järele, eriti elektrisõidukites.

Sõjast räsitud riigis on ka haruldaste muldmetallide maardlaid, mis on kõrgtehnoloogilises tööstuses, sealhulgas kaitse- ja puhta energia jaoks hädavajalikud.

Mineraalid on USA jaoks eriti väärtuslikud seoses kasvavate pingetega Hiinaga, mis kontrollib suurt osa ülemaailmsest tarnetest.

Zelenski tõrjus raevukalt esialgset ettepanekut, väites, et see on liiga ebamäärane, ja milles nõuti 50-protsendilist osa Ukraina maavaradest.

Ta ütles, et Trump nõuab mineraalide eest raha 500 miljardi dollari väärtuses – mis ületab Ameerika 100 miljardi dollari suuruse panuse Ukraina sõjategevusse.

Nüüd näib kokkulepe olevat saavutatu Trumpi Ukraina saadiku erukindral Keith Kelloggi abiga, keda president kritiseeris varem reedel liigses Zelenski-meelsuses, vahendab Politico.

Kellogg ja Zelenski kohtusid neljapäeval Kiievis, kus president ütles, et saadiku töö „taastab lootuse”.

„Andsin juhised töötada kiiresti ja väga mõistlikult,” ütles Zelenski.

Kellogg mängis Ukraina valitsusele lähedal seisvate inimeste sõnul suurt rolli selles, et ta meelitas Ukraina presidenti ja veetis temaga kolm päeva Kiievis.

Trump on öelnud, et Venemaa-Ukraina sõda poleks kunagi alanud, kui ta oleks olnud president, ja väitnud, et suudab konflikti järsult peatada – ilma avaldamata oma plaane, kuidas seda teha.

President on öelnud, et Ukraina peab USA-le tasuma senise sõjategevuse toetamiseks antud abi eest.

Trump tegi ettepaneku, et Kiiev võiks hakata USA-le viimase kolme aasta jooksul saadetud abi kompenseerima kriitiliste maavaradega umbes 500 miljardi dollari väärtuses.

Ukraina loodusvarade kaevandamise väljavaade on ilmselt algusest peale kuulunud Trumpi administratsiooni plaani.

USA presidendi lähedane liitlane vabariiklasest senaator Lindsey Graham sõitis eelmisel sügisel Kiievisse veidi enne seda, kui Zelenski avalikustas „Võiduplaani” ja tegi ettepaneku, et Ukraina maavaravarud võiks müüki panna.

Graham ja teised seadusandjad tegid sel ajal avalduse, milles nad positsioneerisid Ukrainat kui USA potentsiaalset majanduspartnerit, mis võib vähendada Ameerika sõltuvust haruldaste muldmetallide tootjatest nagu Hiina.

Zelenski on öelnud, et Kiiev võib sõlmida USA, EL-i ja teiste nimetute liitlastega lepingu, mis võimaldaks ühiseid investeeringuid ja Ukraina loodusvarade kasutamist.

Ukrainal on triljonite dollarite väärtuses loodusvarasid, sealhulgas palju haruldasi muldmetalle, mis on kaasaegse tehnoloogia tootmiseks üliolulised – kuigi suur osa neist on riigi idaosas asuvas tööstuspiirkonnas, mis on praegu Venemaa poolt okupeeritud.

Kaevandusanalüütikud ja majandusteadlased väidavad, et Ukrainal ei ole praegu kaubanduslikult kasutatavaid haruldaste muldmetallide kaevandusi.

Paljud ettevõtted aeglustasid või lõpetasid oma tegevuse sõja alguses ning tööstuse taaskäivitamine sõjast räsitud riigis esitab suure väljakutse kõigile ettevõtetele, kes soovivad riskida.

Zelenski keeldus eelmisel nädalal pakutud tehingut allkirjastamast, öeldes nädalavahetusel ajakirjanikele: „See ei ole täna meie huvides… mitte suveräänse Ukraina huvides”.

Kõrgemad valitsusallikad ütlesid Financial Timesile, et tehing andis napilt üksikasju selle kohta, milline see „pikaajaline turvakilp” välja näeb.

„Kui me vaatasime üksikasju, ei olnud seal [USA tulevaste julgeolekugarantiide kohta] midagi,” ütles üks ametnik, samas kui teine ​​ütles Telegraphile, et lepingu klausel määras USA-le „tulude pandiõiguse”.

Teisisõnu ütles ametnik, et leping tähendas, et „makske kõigepealt meile ja siis toitke oma lapsi”.

Zelenski ütles hiljem esmaspäeval ajakirjanikele, et iga USA-Ukraina majandusleping peab „vähemalt kuidagi hõlmama” julgeolekutagatisi, lisades, et tema riik ei ole lihtsalt „lihtne tooraine tarnija”.

„Ukrainat on õnnistatud märkimisväärse liitiumi, titaani ja muude haruldaste muldmetallidega, mida Ameerika majandus vajab. Majanduskoostöö laiendamine Ukrainaga muudab Ameerika tugevamaks ja kiirendab Ukraina majanduse taastumist. Leping Ukrainaga selles valdkonnas muudaks USA haruldaste muldmetallide osas vähem sõltuvaks välismaistest vastastest,” seisis avalduses.

Selle kuu alguses näitas Zelenski ajakirjanikele ka Ukraina maavarade asukohta, avades Kiievis tugevalt kaitstud presidendi kantseleis laual kaardi.

Umbes pool sellest näis olevat praeguste rindejoonte taga Venemaa poolel, kuid ka Kesk-Ukrainas leidub palju elutähtsaid ressursse.

„Kui me räägime kokkuleppest, siis tehkem kokkulepe, me oleme ainult selle poolt,” ütles Zelenski kaks nädalat tagasi, rõhutades Ukraina vajadust oma liitlaste julgeolekugarantiide järele mis tahes kokkuleppe osana.

Kuid Ukraina väitis, et Bessenti pakutud leping oli halastamatu, püüdes riigi tohutuid ressursse väikese vastutasu eest ära kasutada.

Telegraphi poolt nähtud kokkuleppe projekti kohaselt ei hõlmanud leping mitte ainult maavarasid, vaid ka „majanduslikku väärtust, mis on seotud… nafta- ja gaasivarude, sadamate, muu taristuga (vastavalt kokkuleppele)”, jättes selgusetuks, mida see veel võiks hõlmata.

„Käesolevale lepingule kohaldatakse New Yorgi seadusi, arvestamata kohalikke seadusi,” oli selles kirjas ja märgiti, et „kõigi tulevaste litsentside puhul on USA-l eksporditavate mineraalide ostmisel ostueesõigus”.

Telegraphi lepingutingimuste analüüsis jõuti järeldusele, et kui Ukraina nõustuks 7. veebruari 2025. aasta lepingu projekti tingimustega, ulatuksid Trumpi nõudmised Ukraina SKT-st suurema osakaaluni kui Saksamaale pärast I maailmasõja kaotust kehtestatud reparatsioonid.