USA on andnud märku, et võib loobuda rahvusvahelistest jõupingutustest Venemaa kohtu alla andmiseks Ukrainasse tungimise eest, avaldab Telegraph.

Lääne ametnike sõnul keeldusid USA saadikud nimetamast Venemaad „agressoriks” riikide „tuumikrühma” koosolekul, mis valmistas ette Nürnbergi stiilis tribunali, et mõista kohut Vladimir Putini sõjakuritegude eest.

Washington keeldub kaastoetamast ÜRO avaldust, mis toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja nõuab Moskvalt oma vägede väljaviimist sõjast räsitud riigist.

Samuti keeldus Trumpi administratsioon esmaspäeval konflikti kolmanda aastapäeva tähistamiseks alla kirjutamast kavandatud G7 avaldusele, milles nimetatakse Venemaad „agressoriks” sõjas Ukrainaga.

USA president on süüdistanud Ukrainat sõja alustamises, tembeldanud Volodõmõr Zelenskit „diktaatoriks” ja nõudnud Venemaa kutsumist tagasi G-7 tööstusriikide liitu.

Euroopa ametnikud kardavad, et Trumpi meelitus Putinile võib viia selleni, et Vene despoot lastakse rahukokkuleppe osana tema sissetungi süüst vabaks.

See seisukoht on seadnud kahtluse alla ettevalmistused järgmisel kuul toimuvaks „tuumikrühma” viimaseks koosolekuks. Rühm juhib 40 riigist koosnevat koalitsiooni, et moodustada Ukraina-vastase agressioonikuritegude eritribunal, mille eeskujuks on reageerimine natside sõjakuritegudele pärast Teist maailmasõda.

See hõlmaks USA-d ja teisi Ukrainaga ühinevaid riike, et anda jurisdiktsioon spetsiaalsele kriminaalkohtule, et uurida nii agressioonikuriteo toimepanijaid kui ka selle kuriteo kaasosalisi.

Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus ei saa agressioonikuriteos süüdistada.

„Kui nad ei tunnista, et see on agressioon, ei saa nad osaleda,” ütles üks ametnik USA vastuseisu kohta Venemaa tembeldamisele agressoriks.

Washingtoni toetuse kaotamine tribunalile on suur löök projekti rahvusvahelisele mainele.

„See on üsna drastiline muutus,” ütles üks Euroopa diplomaat Telegraphile. „Ajaloo ümberkirjutamine ja teesklemine, et Venemaa ei olnud see, kes seda sõda alustas, on midagi, millega me lihtsalt ei saa nõustuda ega nõustu.”

USA ei ole veel ametlikult skeemist välja astunud ja eeldatavasti osaleb järgmisel kuul Prantsusmaal Strasbourgis toimuval kohtumisel.

Telegraphi nähtud diplomaatiline noot paljastas, et Euroopa ametnikud olid „šokeeritud” USA väidetest mitmel rahvusvahelisel kohtumisel, et Venemaa tuleks kutsuda tagasi „tsiviliseeritud maailma”.

Euroopa pealinnad peavad nüüd kõnelusi erikohtu võimaliku kokkuvarisemise üle, kui USA kardetud viisil lahkuma peaks.

USA viimane seisukoht tähistab olulist erinevust Joe Bideni ja Trumpi poliitikate vahel.

Endine president nimetas Putinit sõjakurjategijaks ja kirjutas alla mitmele rahvusvahelisele avaldusele, mis kirjeldas Venemaad agressorriigina.

Washington nõuab nüüd, et peaaegu kolm aastat kestnud sõda nimetataks rahvusvaheliste liitlastega peetud aruteludes „Ukraina konfliktiks”.

Välisministeeriumi ettekanne USA riigisekretäri Marco Rubio ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kohtumisest kirjeldas sõda kaks korda kui „konflikti Ukrainas”.