Saksamaa kantsler Olaf Scholz ei nõustunud ideega saata väed Ukrainasse. Scholzi sõnul on arutelu „täiesti ennatlik”. Kantsler tunnistas, et on ettepanekust „natuke ärritatud”.
See on väga kohatu, ausalt öeldes, tõdes ta.
Esmaspäeval lahkus Scholz varakult Pariisis toimunud erakorraliselt tippkohtumiselt, edastab Briti väljaanne Telegraph.
Euroopa rahuvalvajate Ukrainasse saatmise ettepaneku tegi Briti peaminister Keir Starmer. Lisaks Saksamaale polnud plaaniga nõus ka Hispaania ja Poola.
Euroopa otsib palavikuliselt lahendusi, mis garanteeriksid püsiva rahu saavutamise Ukraina ja Venemaa vahel. Venemaa alustas agressioonisõda Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris.
Värske küsitluse järgi toetab sakslaste napp enamus vägede saatmist Ukrainasse, edastab Reuters.
Scholzi on kritiseeritud aegluse ja viivituse pärast Ukraina toetamisel.
Rohkem kui 60 protsenti sakslastest peab Scholzi kantslerina läbikukkunuks. Novembris ei olnud valitsusega rahul kuni 85 protsenti sakslastest.
Kui erakondade küsitlusi uskuda, ootab Scholzi valitsust järgmisel nädalavahetusel toimuvatel parlamendivalimistel purustav kaotus.
Saksamaal kuulutati detsembris välja erakorralised valimised, kui Scholzi puna-roheline liberaalne valitsus oma tülide ja ebapopulaarsuse tõttu lagunes.
Scholzi juhitud sotsiaaldemokraadid (SPD) on koos Kristlik-Demokraatliku CDU-ga üks kahest suurest Saksamaa parteist.
Nüüd hääletaks SPD poolt vaid 14 protsenti sakslastest, mis langetaks erakonna parlamendis kolmandale või neljandale kohale.
Roheliste oodatav kukkumine on väiksem. Liberaalsel parteil FDP on oht parlamendist üldse välja langeda.
CDU liider Friedrich Merz on pikka aega paistnud kindla kantsleri kandidaadina. Erakonna toetus on 30 protsendi kanti.
Sakslased räägivad majandusest, immigratsioonist ja äärmuslusest. Mõõdukal paremerakonnal on seal lihtne kasu lõigata.
Merz on öelnud, et ta võib oma valitsusse võtta nii rohelised kui ka SPD, kuid mitte paremäärmuslikku erakonda AfD.
Merz on napisõnaline valitsuse koostöö osas FDP-ga, mis on majanduspoliitiliselt lähedal CDU-le. Põhjuseks on ilmselt Merzi soov võtta kaitsekulutusteks rohkem laenu, milleks majandusdistsipliini ajav FDP valmis poleks.
Valimisnädalasse toovad elevust nii paremäärmusluse tõus kui ka Venemaa mõju valimistele.
Euroopa pilgud on suunatud teisele kohale jäävale erakonnale AfD, mille poolt hääletaks nüüd 20 protsenti sakslastest.
AfD-d on toetanud USA valitsusega lähedalt seotud maailma rikkaim mees Elon Musk ja „Putini ajuks” kutsutav vene filosoof Aleksandr Dugin.
Hääletage AfD poolt või me okupeerime Saksamaa uuesti ja jagame selle USA-ga, ähvardas Dugin oma sotsiaalmeedia kontol.
AfD kampaaniakoosolekut külastas ka USA asepresident J. D. Vance.
AfD on vastu Ukraina toetamisele ja nõuab kaubandussuhete avamist Venemaaga. Reutersi andmetel on Venemaa alustanud Saksamaal teabekampaaniat, mille eesmärk on õõnestada Saksamaa toetust Ukrainale.
Kõik parlamendierakonnad on juba ammu keeldunud AfD-ga koostööd tegemast. Mida suurem on AfD valimisvõit, seda keerulisem on aga teda Saksamaa poliitikast isoleerida.
Friedrich Merz lubab, et ei võta AfD-d valitsusse. Veebruaris murdis Merz varasemat lubadust mitte teha paremäärmuslastega koostööd, vallandades Saksamaal laialdased protestid.
Protestid toovad kasu puna-rohelistele. Pikemat aega varjus olnud vasakpoolne partei Die Linke üllatas kõiki, saades küsitlustes tugeva tulemuse, vahendab Guardian.
Die Linke’st lahku löönud partei BSW on immigratsioonivaenulik ja seda iseloomustatakse kui venemeelset, kardeti, et see tallab jalge alla liberaalsed vasakpoolsed. Nüüd peab AfD vasakpoolse versioonina iseloomustatud erakond ise muretsema, kas ta üldse parlamenti pääseb.
