Soome ja Rootsi vaheline merekaabel on kahjustatud, väidavad Rootsi TV4 ja avalik-õiguslik ringhääling SVT.
Soome küberturvakeskuse eriolukordade juhtimise osakonna juht Samuli Bergström kinnitas MTV uutistele, et kõnealune kaablikahjustus on tekkinud ja Soome võimudele teada.
Kahjustuse täpset asukohta, kaabli seisundit ega katkestuse põhjust praegu kommenteerida ei saa. Kahju aga Soomes häireid ei põhjusta.
Soomlastele pole mõju, ütles Bergström.
Merekaabli C-Lion1 kahjustuskoht asub Gotlandi saare lähedal Rootsi majandusvööndis. Rootsi relvajõud ja piirivalve kinnitavad kaabli purunemist, vahendab meedia.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles, et oli juba mõnda aega teadlik „võimalikust kaablikuriteost”.
Võtame kogu infot Läänemere võimalike taristukahjustuste kohta väga tõsiselt, kirjutab Kristersson sotsiaalmeedias.
Tegemist on Soome ja Saksamaa vahel kulgeva merekaabliga C-Lion1, mis sai viimati kannatada novembris. Kaabel võeti kasutusele 2016. aastal.
Kaablil on väikesed kahjustused, see ei mõjuta hetkel kaabli tööd. Suhtlus toimib normaalselt. Hetkel pole suurest kahjust juttugi. Keskkriminaalpolitseile on tehtud uurimistaotlus ja asjast on teatatud Traficomile, öeldi kaablit omavast firmast Cinia Oy.
Cinia info kohaselt uuritakse veel, kuidas kahju tekitati. Rootsi piirivalve teatel on ebaselge, millal arvatav kaablirike toimus, kuid võimud on juhtunust teadlikud alates eilsest neljapäevast 20. veebruarist.
Rootsi saatis arvatavasse kaablikatkestuskohta laeva. Juhtumi kohta on algatatud eeluurimine.
Viimastel kuudel on Läänemeres olnud mitu kaablikatkestust, mille puhul kahtlustatakse tahtlikku tegevust.
Näiteks arestis Soome detsembris kaubalaeva Eagle S, mis väidetavalt kuulub Venemaa varilaevastiku koosseisu ja mida kahtlustati Läänemerel kaablite lõhkumises.
Läänemere NATO riigid ja kaitseliidu peasekretär Mark Rutte kohtusid jaanuaris Helsingis ja arutasid võimalusi piirkonna kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks.
Kohtumisel mainiti korduvalt Venemaad ning NATO riigid leppisid kokku erinevates viisides, kuidas võidelda näiteks Kremli varilaevastiku ohuga.
Meetoditest Rutte täpsemalt rääkida ei soovinud, sest ei tahtnud, et „vaenlane targemaks saaks”. Vähem kui kaks nädalat pärast kohtumist oli Läänemerel järjekordne kaablikatkestus.
