Viimase aasta jooksul on enesetapu sooritanud vähemalt viis politseinikku. MTV uudiste andmeil on kaks tegudest toime pandud töökohal. Politseiamet teatab, et näiteks töökoormus pole juhtumite põhjusena selgunud.
Läbirääkimiste juht Minna Gråsten politseiametist kommenteeris eile esmaspäeval, 10. veebruaril Kümnestele uudistele antud intervjuus politsei erakordselt kõrgeid enesetapunäitajaid.
Selge see, et iga juhtum on lähedastele ja töökogukonnale äärmiselt traagiline olukord, koormav ja juhtumina ülimalt kurb, räägib ta.
Sel põhjusel on politseiamet enesetappude tagamaid senini uurinud, kui see on olnud võimalik.
Neil kõigil on põhjuseks veidi erinevad asjad. Kuigi viimasel aastal on neid olnud varasemast rohkem, pole neil ühist nimetajat, mis oleks tulenenud mõnest ühisest taustategurist, sõnab ta.
MTV uudised teatas eelmisel nädalal president Alexander Stubbi ihukaitsja enesetapust, mis juhtus eelmise, 2024. aasta novembris presidendi ametiresidentsis Helsingis Munkkiniemis.
Lisaks tappis umbes nädal tagasi politseiametis oma töökohal end politseiameti kõrge ametnik.
Politseijuht Ilkka Koskimäki ütles pärast uudise avaldamist sotsiaalmeedias, et 2024. aasta jooksul on enesetapu sooritanud kokku neli politseinikku.
Politseiamet on hiljuti andnud oma töötajatele korralduse pöörduda probleemide korral kohe töötervishoiu poole.
Olgu see töö- või eraelust tingitud stress või mis iganes. Nii et see on meie jaoks fookus, mille eesmärk on toetada personali, ütleb Gråsten.
Enamasti ei suudeta tagantjärele ühest selget enesetapu põhjust leida, vaid seal on paljude erinevate stressitegurite kuhjumine.
Kuid nagu paljudel teistel ametialadel, on ka politsei töökoormus viimastel aastatel suurenenud. Teemat arutati viimati 2022. aastal, kuid ka siis oli tegemata töö surve politsei töökoormust suurendanud, ütleb Gråsten.
Baromeetrid tõstavad esile tõsiasja, et meil on seal arenemiskoht, ütleb Gråsten.
Politsei kutseorganisatsioon SPJL on oma liikmete heaolu uurinud ka 2022. aastal läbi viidud uuringus.
Tulemuste järgi on üle 80 protsendi selle liikmetest märganud, et nende töökoormus on viimastel aastatel kasvanud.
Koormust peeti liiga suureks, ülesandeid oli liiga palju ja vabal ajal polnud aega neist taastuda. Ligi kaks kolmandikku ütles, et töö nõuab varasemast rohkem ressursse.
