Kui Euroopa jaoks pöörane nädal lõppeb täna pühapäeval, 16. veebruaril, on paljud asjad teisiti. Venemaa ja USA leppisid kokku läbirääkimistes Ukraina rahu üle Saudi Araabias ilma Ukraina osaluseta. Euroopa liidrid valmistavad ette erakorralist kohtumist esmaspäevaks.

USA on teatanud, et Euroopa peab end ise kaitsma ja kaalub oma vägede Euroopast välja viimist.

Mõned muudatused olid ette teada, vahendab Yle.

Nüüd tulid nad veidi teravama nurga all, ütleb Soome kaitseväe juhataja Janne Jaakkola.

Jaakkola osales Müncheni julgeolekukonverentsil. Ta oli saalis, kui USA asepresident J.D. Vance nahutas Euroopat väärtuste, sõnavabaduse ja poliitiliste liidrite osas.

Publik oli surmvaikne, räägib Jaakkola. Inimeste pead hakkasid ringi käima. Aplaus vaikis.

Kõne tekitas segadust ja kogus kriitikat. NATO peasekretär Mark Rutte nimetas seda filosoofiliseks.

Jaakkola ütles, et ei saa mängida ohvrimeelset ega paanikasse sattuda, kuigi USA on teatanud, et muudab oma poliitikat.

Ma ei kiirustaks asjadest ette. Poliitilise poole pealt on juba olnud vastakaid kommentaare ja ümberpositsioneerimisi, sõnab ta.

Sõjalise poole pealt on oluline mõelda järjepidevusele ja vaadata asju pikemas perspektiivis. Tuleb mõelda paarile sammule edasi, aga mitte liiga kiiresti reageerida ilma tõeliselt olulise põhjuseta, põhjendab Jaakkola.

USA ja Venemaa teatasid järgmisel nädalal oma esimesest kohtumisest Ukraina sõja lõpetamiseks Saudi Araabias.

Ukraina sõja lõpp tähendab kolmeaastase tapmise lõppu. Läbirääkimised ei tähenda, et sõda lõppeb.

Ukraina ütleb, et ei nõustu ilma temata läbiräägitud või halva lepinguga. Ukraina aga võitleb Lääne kingitud relvadega, millest märkimisväärne osa on pärit USA-st.

Jaakkola sõnul jälgib Soome olukorda tähelepanelikult. Sõja tulemus mõjutab otseselt seda, kuidas Venemaa jätkab oma sõjaväe tugevdamist.

Kui Venemaa tõmbab Ukrainast vägesid välja, siis ilmselt näeme neid ühel hetkel oma idapiiri taga, märgib ta.

Soome sõjaväeluure teatas hiljuti oma ülevaates, et Venemaa seab oma sõjalise võimekuse tugevdamisel esikohale riigi loodeosa, st Soome ja Baltikumi vastas olevad alad.

NATO riigid on sõja algusest peale korrutanud, et Venemaa ei tohi sõda võita, sest siis avastab Venemaa, et vägivallaga ja rahvusvahelist õigust rikkudes on võimalik võita.

USA uus kaitseminister Pete Hegseth ütles neljapäeval teistele NATO ministritele, et Ukrainal ei ole realistlik oma vanu piire taga ajada, kuna see ainult pikendab sõda.

Tegemist on olulise muudatusega NATO poliitikas. Euroopa riigid, sealhulgas Soome on teatanud, et jätkavad relvade ja muu abi tarnimist Ukrainale.

Teine oluline avang USA-lt oli ka see, et Euroopa peab end ise kaitsma. Sõltuvuse võimaldamise poliitika on läbi, ütles Hegseth. USA tahab kaitsta oma huve Vaikse ookeani piirkonnas.

„Selles uues keskkonnas, kus ohupilt on teistsugune, peab Euroopa oma kaitset ühise kaitse osana kiiremini arendama,” ütleb Jaakkola.

Kuid ka NATO-s on igal riigil vastutus oma kaitse arendamise eest. See on sõjalise julgeoleku ja ühiskaitse lähtepunkt, märgib Jaakkola.

Külma sõja ajal oli USA-l Euroopas sadu tuhandeid sõdureid. Arv vähenes, kuni pärast Krimmi okupeerimist toodi sõdureid taas juurde. Detsembris oli neid Euroopas umbes 80 000.

USA võib neid vägesid liigutada, kui tal on julgeolekuprobleemid. USA kaitseministri sõnul saab Euroopa oma olukorraga ise hakkama.

Jaakkola märgib, et näiteks Euroopa julgeolekule mõeldes tuleb arvestada ka Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Arktika piirkonnaga.

Ma ei näe, et Ühendriigid tõmbuksid Euroopast lühemas ega pikemas perspektiivis täielikult välja, sest neil on siin omad huvid, sõnab ta.

Kuid Euroopa peab kandma rohkem vastutust, jätkab ta.

Soome kaitsekoostöösuhe USA-ga hakkas tihenema 1990. aastate Horneti tehingutega ning on jätkunud relvaostudega.

Esimesed hävitajad F-35 tulevad järgmisel aastal. Tehingu hetkel oli ostuhind 8,4 miljardit eurot. Eelmisel aastal sõlmis Soome kaitsekoostöö lepingu USA-ga ning alates 2022. aastast on USA sõdurid käinud Soomes pidevalt õppustel.

Jaakkola ütleb, et koostöö jätkub nagu seni.

Püüame selle poole, et meil oleks ka midagi anda ja see ei oleks sõltuvussuhe, vaid koostöösuhe, sõnab ta.

Soomel on anda põhjapoolne asukoht, kus Soome kannab vastutust kaitse eest. Samuti teadmised arktilise sõjapidamise ja tehnoloogia vallas.

Kaitsekoostöö leping DCA võimaldab vägede väljaõpet ning relvade ja materjali ladustamist Soomes. Lepingu rakendamine edeneb, kuid praegu pole avalikkusele midagi muud öelda.

Praeguses olukorras ei tasu liiga palju peale suruda, kuid nad toovad õigel ajal planeerimisse oma seisukohad ja asjad lepitakse kokku, märgib ta.

Aga selle nädala segadus? Kuidas see Soome kaitset mõjutab?

„Meie kaitselahendus põhineb nii tugeval kaalutlusel ja alusel, et nii äge ja rütmiline arutelu ei mõjuta selle elluviimist veel kuidagi,” vastab Jaakkola.

„Ägedat ja rütmilist arutelu” kuulatakse aga tähelepanelikult ning kaitsevägi osaleb selles, jagades oma sõjalist vaadet olukorrast ja tegevuskeskkonna arengust.

Me ei ole nende arutelude juht, vaid mõtleme aktiivselt, kuidas edasi liikuda, märgib ta.

Müncheni arutelude põhjal tähendab edasiminek seda, et Euroopa kaitsevõimet tuleb NATO osana või Euroopa enda lahendustena parandada.