Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas algas täpselt kolm aastat tagasi.

Praegu elame Ukraina saatuse osas kriitilistel hetkedel. USA toetus Ukrainale on ebakindlamatel alustel kui varem, kui Donald Trump on võtnud Ukraina suhtes karmi positsiooni ja asunud looma Kremli poliitikale vastavat narratiivi, vahendab Iltalehti.

Euroopa on Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juhtimisel püüdnud Trumpile reageerida, kuid Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi enneaegne lahkumine Pariisis korraldatud erakorraliselt kohtumiselt räägib enda eest.

Ukraina on andnud märku, et ilma USA sõjalise abita suudab ta elus püsida parimal juhul vaid pool aastat. Lisaks sellele, mis puudutab tegelikku sõjapidamist, on olukord Ukrainas olnud pikka aega väga keeruline.

Iltalehti Olukorrastuudio erisaates arutlesid Iltalehti sõjaekspert Emil Kastehelmi ja välispoliitika instituudi juht Hiski Haukkala sõja-aastapäeval Ukraina hetkeolukorra üle.

Kuigi kaalukauss on kaldunud Venemaa poole, ei saa Haukkala sõnul Venemaa võidust veel rääkida.

Võib-olla on veel vara seda välja kuulutada, kuid siin on juhtunud see, et Venemaale on avanenud diplomaatiline tee, et püüda saavutada selles sõjas endale seatud eesmärke, ütleb ta.

Ukraina jaoks tundub olukord igatahes tõesti nukker ja Euroopa on šokis. Haukkala tunnistab, et olukord on murettekitav.

„Kogu see suur strateegiline mõtlemine ja olukord põhineb püüdlusel, et Venemaal ei saa ega tohi lasta neid eesmärke saavutada,” ütleb ta.

Samuti on avalikult öeldud, et kui see peaks juhtuma, oleks see oluline löök kogu Euroopa julgeolekukorrale. Nüüd on see tee vähemalt potentsiaalselt avatud, märgib ta.

Haukkala lisab aga, et selle kohta, kuidas USA ja Venemaa vahelised arutelud lõpuks kujunevad, pole seni infot.

Venemaa vaatevinklist võib veel palju asju valesti minna, kuid see on murettekitav ja ohtlik olukord selles mõttes, et nüüd on Venemaale avanenud tee nende eesmärkide saavutamiseks, sõnab ta.

Kastehelmi sõnul on olukord eriti murettekitav just seetõttu, et lisaks diplomaatiale on Venemaal veel võimalus oma eesmärke saavutada ka sõjaliselt.

Ukraina relvajõud on praegu üsna nõrgad. Samaaegselt on palju probleeme, millele pole võimalik kiireid lahendusi leida, märgib ta.

Siin on Venemaa võimeline avaldama survet Ukrainale ja koos sellega kogu Euroopale erineval viisil, sõnab ta.

Ukraina seisukohalt on üks suuremaid probleeme see, et riigil puudub elujõuline plaan rahu ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

Kastehelmi juhib tähelepanu, et Volodõmõr Zelenski võiduplaan ei olnud tegelikult päris plaan, vaid pigem soovide nimekiri.

See ei realiseeru praeguste poliitiliste olude valguses. Siis seevastu pole [Ukrainal] piisavalt sõjalist jõudu, et ka sõjaliste operatsioonidega poliitilisi, deklareeritud eesmärke saavutada, ütleb ta.

Kastehelmi sõnul ei paista Ukrainal olevat mingit selget strateegiat, kuidas praegusest keerulisest olukorrast välja tulla. Haukkala jätkab lohutamatu tõe väljaütlemisega olukorra kohta Ukrainas.

Ukraina karm tõde praegu on see, et saatus pole nende endi kätes. Seda küsimust arutatakse nüüd kahepoolselt USA ja Venemaa vahel, ütleb ta.

Muidugi küsitakse Ukrainalt midagi ja ta saab loomulikult ka valida, sõnab ta.

Küll aga märgib Haukkala, et valikuvõimalused, mille vahel Ukrainal praegu valida on, otsustatakse teistes laudades.

Olukord Ukrainas on praegu seetõttu väga raske, sest isegi kui neil on mingeid plaane, pole neil tegelikult tähtsust, sest neid arutelusid peetakse praegu mujal ja teiste poolt.

Kui sõda praegu lõpeb ja seda tõlgendatakse Venemaa võiduna, siis on Venemaa võitnud kõik oma senised sõjad Vladimir Putini valitsusajal. Edu nendes saadab Haukkala sõnul murettekitava sõnumi.

Kõige murettekitavam järeldus, mis seal kindlasti juba tehtud on, on see, et sõjalise jõu kasutamine toimib ja poliitilisi eesmärke on võimalik seeläbi saavutada, ütleb ta.

Muidugi on need murettekitavad sõnumid ja õppetunnid tulevikuks, sest loomulikult õhutavad need kergesti sarnaseid tegevusi, sõnab ta.