Küsimusele, kas ta kardab Venemaad, vastas Soome sõjaväe endine luurejuht, praegune europarlamendi saadik Pekka Toveri, et tegelikult mitte

„Soome on sõjaliselt paremas olukorras kui kunagi varem oma ajaloos,” sõnab ta.

Iltalehti intervjueeris europarlamendi saadikut Toverit, kelle raamat Ukraina sõjast (Docendo), mille ta kirjutas koos ajakirjanik Jaakko Puuperäga, ilmus neljapäeval.

Peastaabi endine luureülem Toveri teeb raamatus ülevaate Ukraina sõjast ja selle õppetundidest Soome jaoks.

Mis on Soome jaoks kõige olulisem õppetund?

„Pessimist ei ole pettunud. Peab olema valmis. Kõik teised olid pärast külma sõda eufoorias, et Euroopas valitseb igavene rahu,” ütleb Toveri.

Soomes peeti „küüniliselt” kinni üldisest ajateenistusest ja üldisest riigikaitsest, kuigi vahendid polnud suured, ütleb Toveri.

Toveri sõnul puudub Venemaal reaalne võime Soomele väljakutseid esitada.

Ta hoiatab aga endiselt „Narva stsenaariumi” eest, kus Venemaa teeb väikesemahulise rünnaku mõnele NATO riigile ja katsetab, kas NATO artikkel 5 rakendub.

„Kui see tõeks osutub, nagu ma olen 99% kindel, ja venelased lükatakse tagasi, mis siis ikka, Vladimir Putin kaotab paar tuhat sõdurit. Mis siis? Tema jaoks tasub riskida, et testida, kas artikkel 5 töötab,” ütleb Toveri.

Stsenaariumi järgi võtaks Venemaa üllatusrünnakuga Eesti idapiiril asuva Narva linna, mille elanikest valdav osa on venekeelsed. Samal ajal takistaks Venemaa NATO sekkumist tuumarelvaga ähvardades.

Toveri peab palju tõenäolisemaks, et NATO näeb läbi tuumarelvablufi ja Vene väed lüüakse tagasi.

Venemaa suurim oht ​​on tuumarelvad. Sellest lähtuvalt on NATO kõige olulisem heidutusvõime tuumaheidutus.

„Kuna Venemaa ei julge oma tuumarelva NATO vastu kasutada, ei julge ta meile ka sõjaliselt väljakutseid esitada,” ütleb Toveri.

Toveri sõnul on baltlaste hirm artikli 5 katsetamise ees siiski õigustatud.

Toveri sõnul on hübriidoperatsioonid „suurim oht”, sest Lääs ei suuda neile samal määral vastata.

Lääne viga oli kujutleda Putinit ühena omadest, „sarnase kahvatu pallinäona”, ütleb Toveri.

Putin vihkab demokraatiat ja põlgab Lääne inimesi, oli Toveri sõnul rääkinud talle president Sauli Niinistö.

Kui Ukraina saab lõdva rahu ilma julgeolekugarantiideta, üritab Putin paari aasta jooksul ülejäänud Ukrainat uuesti üle võtta, usub Toveri.

Putini surm ei muudaks Venemaad „hirmsalt”, laieb Toveri. Mõned alternatiivid on hullemad kui Putin, näiteks Nikolai Patrušev, lisab ta.

Venemaa ei muutu demokraatlikuks riigiks seni, kuni mina elan. Olen 63-aastane ja otsustasin elada saja-aastaseks, räägib Toveri.

Toveri peab probleemseks, et Euroopas peame kulutama tohutult rohkem raha kaitsele, „kui meil on tõsiseid probleeme”, näiteks kliimamuutus.

Toveri rõhutab oma raamatus NATO liikmelisuse tähtsust Soome jaoks. NATO ühtsus pannakse nüüd proovile, kui USA-d juhib president Donald Trump.

Kas USA-d saab liitlasena endiselt usaldada?

Toveri ohkab sügavalt ja koputab enne vastamist näppudega vastu lauda.

Jah, ma usun, et saab usaldada. Peab meeles pidama, et liidusuhted on pikaajalised asjad, sõnab ta.

Trump on ettearvamatu ja esitab NATO-le väljakutse.

Aga kui me minnakse teineteise vastu, kui Venemaa testib viiendat artiklit, siis usun, et isegi kui Trump sellest aru ei saa, saab Kongress aru, et USA huvides ei ole Venemaa domineerimine Euroopas, ütleb Toveri.

USA Kongress võttis vastu seaduse, mille kohaselt ei saa president USA-d NATO-st välja tõmmata. Toveri usub, et kui asi karmiks läheb, toetab Kongress NATO-t.

Toveri sõnul on Trumpi nõudmised suuremate investeeringute järele Euroopa kaitsesse õigustatud.

See idioot võib ka midagi head teha, sõnab Toveri.

Euroopa saab ise luua heidutuse, mis ei lase Venemaal Euroopat rünnata, ütleb Toveri. Euroopa on rahvaarvult ja majanduselt palju suurem ja tehnoloogiliselt arenenum kui Venemaa.

Euroopal on ka sõjaline jõud. Euroopa NATO riikidel on kolm korda rohkem hävitajaid kui Venemaal, parem varustus ja paremini koolitatud piloodid, ütleb Toveri.

„Meil ei ole raskusi luua üksinda selline heidutus, et Venemaa ei julge seda vaidlustada,” ütleb Toveri.

Euroopa kõige väärtuslikum relv, mida on tõesti raske leida, on poliitiline tahe, jätkab ta.

Euroopa peaks Toveri arvates leidma oma selgroo ka Trumpi osas.

Kui kehtestate meile kohustusi, kahekordistame need teie jaoks. See teeb meile haiget, aga teeb haiget ka teile, ütleb Toveri.

Probleem on selles, et Euroopat ei juhi keegi, ütleb Toveri.

Toveri arvates on Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ainus Euroopa liider, kes näitab üles juhtimist.

Toveri ei taha „veel” liitriiki, vaid suurendaks enamusotsuste rolli välis- ja julgeolekupoliitikas, et „Putini puudlid” nagu Ungari peaminister Viktor Orbán või Slovakkia peaminister Robert Fico ei saaks otsustamist torpedeerida.

Soomel on üks tugevamaid kaitsemehhanisme Euroopas. Reservi treenituse tase on kaitse suurim puudujääk, ütleb Toveri.

Treenimata sõdur sureb enne, kui ta tapab ühegi vaenlase sõduri, ütleb Toveri.

Ukrainas sõdivad omavahel „väike nõuka armee ja suur nõuka armee”, mistõttu kaotab Ukraina samuti palju sõdureid.

Sõdurite puudus takistab ajateenijate paremat väljaõpet. Ohvitseride ja allohvitseride väljaõpe võtab aega, ütleb Toveri.

Jyrki Kataineni kärbete käigus lahkus Soome sõjaväest 1500 inimest, meenutab Toveri endise peaministri otsust.

Toveri käsitleb oma raamatus Venemaa strateegilisi vigu ja ebarealistlikke ettekujutusi.

Kas oleksite uskunud, et Venemaa on nii ettevalmistamata?

Jah ja ei. Minu enda seisukoht on, et venelased ei ole väga head, sõnab ta.

Lääne väljaanded rääkisid enne sõda Vene lendurite lahingukogemusest, mida nad on Süürias omandanud, räägib Toveri.

Nad viskasid raudpomme asustuskeskustele ja haiglatele kohas, kus puudub õhutõrje. Mida see õpetab kaasaegse sõjapidamise kohta? Üldse mitte midagi, märgib ta.

Vene maavägede ebakompetentsus taktikalisel tasandil üllatas Toverit.

Nad olid palju hullemad, kui ma ette kujutasin, tunnistab ta.

Teisalt on nad operatiivtasandil ikka päris head. Venelased on operatsioonikunsti praktiliselt välja mõelnud, ütleb Toveri.

Vene sõjategevuse julmus on Toverit üllatanud. On teateid sõdurite rünnakule saatmisest karkudega.

Teises maailmasõjas polnud tähelepanekuid, et Nõukogude vägesid oleks karkudega Soome positsioonidele saadetud, ütleb Toveri.