Teadaolevalt pole Ukraina rahuläbirääkimised veel alanud, kuid president Donald Trumpi administratsioon valmistab neile pingelises tempos pinnast ette.
Euroopas jälgitakse põnevusega olukorra arengut ja unistatakse kohast läbirääkimiste laua taga, vahendab Iltalehti.
Kohale läbirääkimiste laua taga ei tasu liiga palju ootusi panna, hoiatab Soome Välispoliitika Instituudi teadur Joel Linnainmäki.
See koht nendes läbirääkimiste laudades tuleb välja teenida ja see teenitakse välja tegudega, ütleb Linnainmäki.
Minu arvates pole praegu sugugi ilmne, et Trump on valmis Euroopa riike neisse aruteludesse kaasama, märgib ta.
Teisalt on USA-l ja Ukrainal huvi hoida Euroopat kuidagi aruteludes kaasas, hindab Linnainmäki.
See mõjutab näiteks seda, kui palju raha on Ukraina ülesehitamiseks või millise ajakava järgi Venemaa sanktsioone rahuprotsessi raames arutatakse, ütleb teadur.
Ukraina liitlased ootavad, et nad kuulevad eeloleval nädalavahetusel täpsemat infot selle kohta, millise rahuplaani on USA president Trump ja tema administratsioon ette valmistanud.
Trumpi administratsioon peaks plaani avalikustama Saksamaal Müncheni julgeolekukonverentsil, mis algab reedel, 14. veebruaril.
Soome välispoliitika instituudi teadur Tyyne Karjalainen hindas Yle-le antud intervjuus, et Trump üritab relvaabi lõpetamise või sellega ähvardamisega veenda Ukrainat läbirääkimistele.
„Paljudes Euroopa riikides, võib-olla eriti Saksamaal ja Prantsusmaal, ollakse osaliselt rahul sellega, kuidas Trump praegu näib üritavat sõda lõpetada,” ütles Karjalainen Yle-le.
Siis langeb Trumpi õlgadele ka poliitiline vastutus sõja lahendamise eest, mis ilmselt ei ole Ukrainale ega Euroopale kuigi soodne, ütles Karjalainen Yle-le.
Linnainmäki hinnangul isegi kui Euroopa tahaks rahuplaani tingimusi dikteerida, on selleks vaevalt vahendeid.
„Kui Trump on ise selgelt aktiivne ja tahab kangesti seda teemat edendada ja läbi suruda, on EL-i riikidel üsna piiratud vahendid, et teda seda tegemast takistada,” ütleb Linnainmäki.
Tõenäoliselt ei suuda EL-i riigid lähitulevikus ise sõja käiku muuta, näiteks suurendades oluliselt oma toetust Ukrainale, hindab Linnainmäki.
Ukraina seisukohalt on „olemuslik küsimus seotud julgeolekugarantiidega ehk sellega, kuidas vältida järjekordset Venemaa rünnakut Ukrainale”, ütleb Linnainmäki.
Meedia väidete kohaselt kavatseb Trumpi administratsioon sundida Ukrainat loobuma sõjalistest ja diplomaatilistest jõupingutustest Venemaa poolt okupeeritud alade tagasi saamiseks.
Isegi kui rahuläbirääkimistel lepiti kokku, et Venemaa poolt okupeeritud alad jäävad Venemaa valdusesse, ei tähenda see siiski, et Ukraina peaks neid alasid ametlikult Venemaa osana tunnustama, ütleb Linnainmäki.
Selline Lääne-Saksamaa tüüpi poliitiline lahendus on täiesti võimalik, see küsimus lükkub selles osas tulevikku, lisab ta.
Aga selline lahendus, kus need alad antaks lõplikult üle Venemaale ja Ukraina ei saaks Läänest mingeid julgeolekugarantiisid, oleks julgeolekupoliitiline katastroof, märgib ta.
Oleks raske ette kujutada, et Ukraina nõustuks sellega, välja arvatud äärmisel vajadusel sellises olukorras, kus nad ei suuda enam sõdida. Ukrainas sellist olukorda veel ei ole, sõnab ta.
Trump on lubanud Ukrainas kiiresti rahu teha.
Avalikkuses on palju räägitud sellest, et Trump lubas 24 tunni jooksul Ukrainasse rahu tuua. Mina isiklikult arvasin kogu aeg, et oluline pole aeg, ütleb Linnainmäki.
Oluline on tema tahteseisund, see tähendab, et Ukrainas sünniks rahu, lisab ta.
Läbirääkimised on alati väga keerulised ja emotsionaalsed protsessid, mistõttu on nende kestust raske täpselt ennustada, ütleb Linnainmäki.
„Kuid loomulikult on USA poliitilise juhtkonna ja Trumpi surve kindlasti suur nii Venemaa kui ka Ukraina suunal,” märgib teadur.
